Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita.
Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab?
Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.
Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla.
The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all about a person from what someone else says about them. - But you can tell plenty about the person saying it.
See on teravmeelselt kirja pandud lugu, omapärase stiiliga. Sellisega, mis paneb kaasa elama, aga mitte selles mõttes nagu tavaliselt. Ei mõelnud lugedes, et tahaks kindlasti Celine'i ja Luke'i raamatu lõpus koos näha. Aga see polnud ka tavapärane armastusromaan. Suhterägastik on ehk parem sõna.
Ja mulle tundub, et ta tahtis olla ka natuke irooniline. Vahepeal ajas naerma küll. Mõtled lugedes tegelase kohta, et no miks sa ometi teed seda või seda, kui sa ilmselgelt seda teha ei taha. Samas saad aru, et inimesed käituvad ju päriselus ka nii. Ei saa isegi siin esimese kivi viskaja olla.
Tundus, et tegelane, kelle kaudu autor enim kõneles, võis olla pulmakülaline Vivian. Tema oli kindlasti enim mõistuse häält esindav kuju nende kõigi hulgas.
Traditionally, we judge a couple by how closely they resemble previous couples. Not real couples, even. Our idea of couples. We've inherited expectations that none of us set for ourselves.
Panen siit järjekordsed plusspunktid iiri kirjandusele kirja. Sel on jätkuvalt omadus minuga klikkida.
Autori eesnime Naouise võiks hääldada umbes nagu niiša. Lõbusad need iiri nimed, enam ammu ei ürita peale vaadates hääldust pakkuda.
Kommentaarid
Postita kommentaar