Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie.
Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.
Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juurde, mida taanlased (jõulude ajal) söövad ja millised vaatamisväärsused Kopenhaagenis asuvad. Nõnda et kui ka polnud tellimusraamat, siis turismitalitus kindlasti ei kurvasta selle olemasolu pärast. Goodreadsi kommentaariumis võib juba mitut kommentaari lugeda, kuidas nüüd on suur tahtmine detsembris Kopenhaagenisse minna.
Mulle ka ju üldiselt meeldib, kui ilukirjandus mingit linna, riiki või kultuuri üldisemalt tutvustab, aga siin oli sellega liiale mindud. Lisaks oli kõik justkui liiga lahti seletatud. Võinuks ju mõne koha jätta, kus lugeja saanuks ise guugeldada, milline see küpsis oli, mida peategelane parajasti sõi.
Kui püüda positiivse poole pealt vaadata, siis ehk kogu see Taani tutvustamine ses mõttes sobis, et peategelane Anna oli ametilt reisiajakirjanik.
Lisaks igasugusele kirjeldamisele käis Kopenhaageni kohta korduvalt läbi jutt, et see on niiii väike linn. 600 000 inimest, põhimõtteliselt kõik tunnevad kõiki. Eks oleneb, millega võrrelda (ja raamatus oli võrdlusaluseks ilmselt London), aga ennast pani natuke muigama.
Mitu lõiku hiljem jõuan lõpuks tegelasteni ka. Peategelane Anna tundus pigem üheplaaniline. Tema elu suur probleem oli üleskasvamine emaga, kes kogu aeg ühest kohast teise rändas, sealhulgas vahetas asukohta ka siis, kui mingi probleem tekkis. Loomulikult kaldus ka täiskasvanud Anna probleemide tekkides minema tõmbama. Ei vaidle vastu, et pärandatavad käitumismustrid on vägagi teema, aga Anna puhul nagu... suurt muud polnudki? Pole kindel, kes ta veel oli. Kui inimene on 30+ vana, siis ju mõned kogemused võiks juba olla, mis teda veel on kujundanud.
Meespool Jamie esindas selgelt Anna vastandit ehk lahendusele orienteeritud tüüpi. Ära lahendamisele orienteeritud oleks ehk täpsem öelda.
Anna eksmees Carl ja ekssõbranna Maiken olid justkui sama lauaga löödud - mõlemad süüdistasid ühes tekkinud probleemis ainult Annat ega näinud enda silmas palgipoegagi. Mulle tundus uskumatu. Tõesti sellised inimesed?
Siiski oli tegemist kaasaelamist võimaldava raamatuga. Rohkemat temalt ette ei oodanudki. Ootus täidetud. Romance trope'idest oli võltssuhe.
Kommentaarid
Postita kommentaar