Otse põhisisu juurde

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"


Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie.

Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni. 

Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juurde, mida taanlased (jõulude ajal) söövad ja millised vaatamisväärsused Kopenhaagenis asuvad. Nõnda et kui ka polnud tellimusraamat, siis turismitalitus kindlasti ei kurvasta selle olemasolu pärast. Goodreadsi kommentaariumis võib juba mitut kommentaari lugeda, kuidas nüüd on suur tahtmine detsembris Kopenhaagenisse minna.

Mulle ka ju üldiselt meeldib, kui ilukirjandus mingit linna, riiki või kultuuri üldisemalt tutvustab, aga siin oli sellega liiale mindud. Lisaks oli kõik justkui liiga lahti seletatud. Võinuks ju mõne koha jätta, kus lugeja saanuks ise guugeldada, milline see küpsis oli, mida peategelane parajasti sõi. 

Kui püüda positiivse poole pealt vaadata, siis ehk kogu see Taani tutvustamine ses mõttes sobis, et peategelane Anna oli ametilt reisiajakirjanik. 

Lisaks igasugusele kirjeldamisele käis Kopenhaageni kohta korduvalt läbi jutt, et see on niiii väike linn. 600 000 inimest, põhimõtteliselt kõik tunnevad kõiki. Eks oleneb, millega võrrelda (ja raamatus oli võrdlusaluseks ilmselt London), aga ennast pani natuke muigama.

Mitu lõiku hiljem jõuan lõpuks tegelasteni ka. Peategelane Anna tundus pigem üheplaaniline. Tema elu suur probleem oli üleskasvamine emaga, kes kogu aeg ühest kohast teise rändas, sealhulgas vahetas asukohta ka siis, kui mingi probleem tekkis. Loomulikult kaldus ka täiskasvanud Anna probleemide tekkides minema tõmbama. Ei vaidle vastu, et pärandatavad käitumismustrid on vägagi teema, aga Anna puhul nagu... suurt muud polnudki? Pole kindel, kes ta veel oli. Kui inimene on 30+ vana, siis ju mõned kogemused võiks juba olla, mis teda veel on kujundanud.

Meespool Jamie esindas selgelt Anna vastandit ehk lahendusele orienteeritud tüüpi. Ära lahendamisele orienteeritud oleks ehk täpsem öelda.

Anna eksmees Carl ja ekssõbranna Maiken olid justkui sama lauaga löödud - mõlemad süüdistasid ühes tekkinud probleemis ainult Annat ega näinud enda silmas palgipoegagi. Mulle tundus uskumatu. Tõesti sellised inimesed?

Siiski oli tegemist kaasaelamist võimaldava raamatuga. Rohkemat temalt ette ei oodanudki. Ootus täidetud. Romance trope'idest oli võltssuhe.

Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

Kuningannad 1925 - #11 Rootsi Victoria

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930) Kuninganna ja tema puudel. Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar). 1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf. Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus). Victoria ja Gustav 1890.aastal. Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.) Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai. Kuninganna ol...