Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #7 Rumeenia Maria

Rumeenia kuninganna Maria (1875-1938)


Marie Alexandra Victoria sündis 1875.aastal Suurbritannias. Tema isa oli prints Alfred (ja vanaema  kuniganna Victoria), ema oli nime poolest Maria, Vene tsaar Aleksander II tütar. Nii et jälle üks tütarlaps, kelle kõik vanavanemad olid monarhid.

Marial oli 1 vend ja 3 õde, tema ise oli vanuselt teine laps. Maria hüüdnimi peres oli Missy, õdedel Ducky, Sandra ja Baby Bee. Vend Alfrediga läks halvasti- suri 25-aastasena juba (lasi end maha). Isa Alfred oli sõjaväelise tegevuse tõttu tihti kodust ära ja lapsed olid põhiliselt ema kasvatada. Lapsed olid samas ikkagi anglikaani usku ristitud ja polnud ema järgi õigeusklikud (ema Maria sellega muidugi rahul polnud).

Kui Maria oli 11-aastane, kolis pere isa töökohustuste tõttu Maltale. Seal oldud aega on Maria meenutanud oma elu kõige õnnelikumana. Muuhulgas kinkis ema talle valge hobuse, kellega ta igapäevaselt ratsutamas käis, Maltal tabas teda ka esimene armastus- üks isa laevakaptenitest. Lapsed suhtlesid tollal lähedalt ka oma nõo tulevase kuninga George V-ga.

Noor Maria.
1889.aastal kolis pere Saksamaale Coburgi. Siin pandi varasemast rohkem rõhku laste kultuurilisele harimisele (muusikale, kunstile, teatrile). Pereema korraldas ka talvepidusid, kus lapsed said uisutada ja jäähokit mängida.

Kui Maria abiellumisikka jõudis, oli üheks võimalikuks kosilaseks seesama mainitud George V (tollal lihtsalt prints George). Kosjad jäid katki, sest paari emad polnud asjaga pärid. Maria emale ei meeldinud muuhulgas see, et George ja Maria olid nõod ja nõbudevaheline abiellumine polnud õigeusus soositud (can't say I disagree).

Mariale leiti meheks Rumeenia kroonprints Ferdinand. (Maria vanaemale kuninganna Victoriale see variant küll väga ei istunud, sest Rumeenia poliitiline olukord oli juba pigem ebastabiiline.) Pulmad toimusid 1893.aastal Saksamaal, arvutus näitab, et Maria oli siis 17-aastane. Pulmatseremooniaid peeti kolm: ilmalik, anglikaani ja katolik (Ferdinandi usk).

Abielus olid Maria ja Ferdinandi esimesed aastad pigem keerulised, aga hiljem said neist head sõbrad. Paaril sündis 6 last- 3 poega ja 3 tütart. Vanimast pojast sai järgmine Rumeenia kuningas Carol, tütred Elisabeth ja Marie said abielu kaudu vastavalt Kreeka ja Jugoslaavia kuningannaks. (Seetõttu kutsuti Mariat Balkani ämmaks.)

Maria noorim tütar Ileana, Rumeenias väga populaarne.
Abiellus Austriasse. Vanaduspõlves asutas USAs
Põhja-Ameerika esimese ingliskeelse õigeusu kloostri
ja oli elu lõpuni nunn.
Rumeenia inimeste poolt võeti Maria hästi vastu, aga tema ise ei suutnud sealolekuga hästi harjuda. Elukoha ruumid olid tema meelest sakslaslikult raskepärased, tema iseloom ja käitumine tekitasid õukonnas küsimusi ja konflikte. Ja nii edasi.

Sellega seoses (või mitte?) oli Marial aegade jooksul mitmeid lähedasi meessoost sõpru (mõni nimetaks neid armukesteks), nende hulgas näiteks Waldorf Astor. Mõned kuulujututajad arvasid, et mõni Maria lastest polnudki Ferdinandi oma.

1914. aastal sai Ferdinand Rumeenia kuningaks ja Maria seega kuningannaks. Põhiküsimuseks sai see, kes Rumeenia peaks maailmasõtta astuma või mitte. Maria arvas, et peaks Antanti riikidega liituma ja andis sellest mõttest ka abikaasale valjuhäälselt märku. (Üldse oli ta päris jõuline kuju, kui parajasti tahtis olla.) Rumeenia astuski sõtta. Maria igapäevaseks tegevuseks sai nüüd Rumeenia Punase Risti toetamine ja õena töötamine.

Kuningapaari kroonimine toimus alles 1922.aastal. Ferdinand kroonis ennast kõigepealt ise ja siis oma naise.
Maria oma kroonimisehteis.
Kroon on tehtud Transilvaania kullast.
Kroonimispidustused olid sama uhked kui see kroon.
(Huvitav, kas ta peal on raske?)
1926.aastal astus Maria õigeusku, öeldes ise põhjenduseks soovi oma rahvale lähemal olla. 1927.aastal suri kuningas Ferdinand ja kuningaks sai Maria pojapoeg Mihai (ühtlasi viimane Rumeenia kuningas, sünd. 1921). Marie suri 1938.aastal.

Eesti keeles on ilmunud Maria autobiograafia "Ühe kuninganna elu".

Kes on luulesõber, leiab kuninganna Maria ka ühest Dorothy Parkeri luuletusest:
Oh, life is a glorious cycle of song,
A medley of extemporanea;
And love is a thing that can never go wrong;
And I am Marie of Roumania.
Lõpetuseks väike valik sellest, mida internet kuninganna Maria kohta pakkus. Olen mina ka igasuguseid guugeldanud, aga sihukest saaki pole veel olnud. Peale vajutades saab lähemalt vaadata. Ekstravagantne on vist see sõna.





Wiki

Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...