Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #11 Rootsi Victoria

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930)

Kuninganna ja tema puudel.
Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar).

1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf.

Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus).

Victoria ja Gustav 1890.aastal.
Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.)

Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai.

Kuninganna oli kunstivaldkonnas andekas- ta tegeles fotograafia, maalimise ja skulptuuriga, aga oli ka kõva klaverimängija.

Victoria oli üsna nõrga tervisega ja pidi seetõttu tihti talved mõnes Rootsist soojema kliimaga kohas mööda saatma. Sellise ravi määras talle õukonnaarst Axel Munthe, kes ka ise peamiselt Itaalias resideerus. Victoriaga olid nad sõbrad (mõni muidugi arvab et enamgi veel). Mõni arvab ka, et see Munthe polnud kuigi kena inimene.

Perepilt. Peamiselt on see siin kübarate, vuntside ja
selle taustal oleva aatomi moodi asjanduse pärast.
Victoria oli õukonnas põhifiguur, kes asju kontrollis. Vähe sellest, tal oli päris korralik kontroll ka oma abikaasa üle- sedakaudu sai poliitikat mõjutada. Samuti püüdis ta oma poliitilisi huve teostada läbi nõo Saksa keiser Wilhelm II. I maailmasõja ajal oli Victoria tegevus üsna ilmselt Saksamaad pooldav- seoses sellega kaotas ta sõjajärgselt Rootsis igasuguse poliitilise mõjuvõimu.

Vaadetelt oli Victoria konservatiiv, näiteks Rootsi-Norra uniooni lõppemine oli talle väga vastukarva. Ka oma käitumises järgis ta kindlaid reegleid ja ootas seda ka teistelt- kui mõni valvur näiteks unustas teda kombekohaselt tervitada, sai kohe karistuse kaela. Samas tegeles kuninganna ka heategevusega nagu kuningannad ikka.

Mida vanemaks ta sai, seda halvemaks läks tervis ja aina rohkem hakkas Victoria Itaalias elama. Viimast korda käis ta Rootsis 1928.aastal Gustav V sünnipäeva ajal.

Praegusele Rootsi kuningale on see Victoria vanavanaema. Tulevikus peaks Rootsi saama taas ühe Victoria-nimelise kuninganna. Temast rääkides on põhjust veel mainida ka kunagist kuninganna Victoriat.

Tema sai 1881.aastal oma vanematelt pulmakingiks ühe tiaara. Hiljem pärandas ta selle tulevastele põlvedele sooviga, et seda põhiliselt kroonprintsessid kannaksid. Tänapäeval on seesama Badeni narmastiaara kroonprintsess Victoria üks signatuurehteid - põhiline jupstükk, mida tema peas näha on.

Neid harke (või narmaid, kui soovite)
peaks olema 47.
Rootsi monarhia tulevik võib lausa helge olla- hiljuti lugesin kusagilt, et kroonprintsess on ülekaalukalt kuningapere populaarseim liige. Peale teda on tükk tühja maad ja siis tulevad tema isa ja tema abikaasa. Ma ei tea küll, kuidas see hetkel teemasse puutus. Vist niimoodi, et see oli pika postitusteseeria viimane postitus ja siin võib muud juttu ajada küll.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...