Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #11 Rootsi Victoria

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930)

Kuninganna ja tema puudel.
Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar).

1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf.

Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus).

Victoria ja Gustav 1890.aastal.
Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.)

Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai.

Kuninganna oli kunstivaldkonnas andekas- ta tegeles fotograafia, maalimise ja skulptuuriga, aga oli ka kõva klaverimängija.

Victoria oli üsna nõrga tervisega ja pidi seetõttu tihti talved mõnes Rootsist soojema kliimaga kohas mööda saatma. Sellise ravi määras talle õukonnaarst Axel Munthe, kes ka ise peamiselt Itaalias resideerus. Victoriaga olid nad sõbrad (mõni muidugi arvab et enamgi veel). Mõni arvab ka, et see Munthe polnud kuigi kena inimene.

Perepilt. Peamiselt on see siin kübarate, vuntside ja
selle taustal oleva aatomi moodi asjanduse pärast.
Victoria oli õukonnas põhifiguur, kes asju kontrollis. Vähe sellest, tal oli päris korralik kontroll ka oma abikaasa üle- sedakaudu sai poliitikat mõjutada. Samuti püüdis ta oma poliitilisi huve teostada läbi nõo Saksa keiser Wilhelm II. I maailmasõja ajal oli Victoria tegevus üsna ilmselt Saksamaad pooldav- seoses sellega kaotas ta sõjajärgselt Rootsis igasuguse poliitilise mõjuvõimu.

Vaadetelt oli Victoria konservatiiv, näiteks Rootsi-Norra uniooni lõppemine oli talle väga vastukarva. Ka oma käitumises järgis ta kindlaid reegleid ja ootas seda ka teistelt- kui mõni valvur näiteks unustas teda kombekohaselt tervitada, sai kohe karistuse kaela. Samas tegeles kuninganna ka heategevusega nagu kuningannad ikka.

Mida vanemaks ta sai, seda halvemaks läks tervis ja aina rohkem hakkas Victoria Itaalias elama. Viimast korda käis ta Rootsis 1928.aastal Gustav V sünnipäeva ajal.

Praegusele Rootsi kuningale on see Victoria vanavanaema. Tulevikus peaks Rootsi saama taas ühe Victoria-nimelise kuninganna. Temast rääkides on põhjust veel mainida ka kunagist kuninganna Victoriat.

Tema sai 1881.aastal oma vanematelt pulmakingiks ühe tiaara. Hiljem pärandas ta selle tulevastele põlvedele sooviga, et seda põhiliselt kroonprintsessid kannaksid. Tänapäeval on seesama Badeni narmastiaara kroonprintsess Victoria üks signatuurehteid - põhiline jupstükk, mida tema peas näha on.

Neid harke (või narmaid, kui soovite)
peaks olema 47.
Rootsi monarhia tulevik võib lausa helge olla- hiljuti lugesin kusagilt, et kroonprintsess on ülekaalukalt kuningapere populaarseim liige. Peale teda on tükk tühja maad ja siis tulevad tema isa ja tema abikaasa. Ma ei tea küll, kuidas see hetkel teemasse puutus. Vist niimoodi, et see oli pika postitusteseeria viimane postitus ja siin võib muud juttu ajada küll.

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...