Otse põhisisu juurde

Lõputu kohvijoomine

Ehk on aeg üheks vanakooli postituseks taas küps.

Istusin mina nädalavahetusel ühes Tartu kohvikus (mitmed ütlevad, et kohvikuid on Tartus nii palju, et sellise suurusega linna kohta on neid kohe väga palju, aga see ei puutu hetkel üldse asjasse) ja vaatasin enda ümber ringi. Nägin mitmesuguseid inimesi.
  • Mees, kes luges lehte ja jõi kohvi - selline kuju võiks olla stammkunde. Isegi kui iga päev on erinev mees, kes lehte loeb ja kohvi joob, on tegelaskuju põhimõtteliselt sama.
  • Noor pere- lokkidega ema (tundus, et olid tehtud mitte päris lokid), prillidega isa ja huvitava näoga laps. Laps kõndis ümber laua ringi ja seletas midagi, ema ütles talle midagi vastu, isa istus. 
  • Kaks paari - antud söögikoha keskne laudkond (mis istekohta puutub). Tšikid olid pikkade mustaks värvitud juustega, noid mehi ma isegi ei mäleta enam. Vahepeal käis jutt igal juhul koristajatest, kes tolmuimejat ära ei tunne. 
  • Tülitsev? paar - Tütarlaps vaatas noormehe poole kissis silmadega ja sisistas midagi öelda, noormees vaatas talle vastu minu meelest suht muheda näoga ega öelnud suurt midagi. Siit ka küsimärk. Üksi ei saa tülis olla. Kui ainult tütarlaps noormehega tülis oli ja noormees temaga vastu tülis olla ei tahtnud, siis järelikult nad polnud tülitsev paar? Mulle muide tundus, et see noormehe niisama muhelemine oli päris edukas, sest kui nad ära läksid, tundusid suhted juba mõlemapoolselt sõbralikud. 
  • Värske paar - istusid muide samasse lauda, kust eelmine paar lahkus. Neid vaadates muhelesin mina ;) Noormees oli ikka suht kõrvuni sees ja vaatas tütarlast õrnal sädemetest põksuval pilgul. Tüdruk näppis kõrvarõngaid ja vaatas vahepeal kõrvale (kas lihtsalt selleks, et diip olla, või sellepärast, et pidev silmavaatamine ebamugavaks osutus). 
  • Sugulased - kaks kusagil keskealist naist (kes näo järgi öeldes võisid olla õed), üks täisealine neiu (minu kujutlustes ühe naise tütar) ja üks noormees (minu arvates neiu peigumees). Kõigepealt käis (pigem valjuhäälne) lõbus arutelu sel teemal, kas peaks autod kesklinna jätma ja mõned dringid tegema. Sellest ideest küll loobuti, kell oli ka kusagil 12 alles. Hiljem arutleti reisimise teemadel- neiu rääkis, et peaks raha koguma ja kuhugi minema, prouad rääkisid sellest, kus nad on käinud.
  • Pere 2 lapsega - 2 väikest last, ema ja isa. Tähelepanuväärne on see, et mehel ja naisel oli samasugune soeng (kusagil lõugadeni suhteliselt sirged juuksed). 
  • Tugevate geenidega isa ja tema pere - ema, isa ja 2 väikest last. Viimased olid täiesti isa suust välja kukkunud, eriti suurem laps. Ja selles pole midagi halba, sest see isa oli... *sa ei näe seda, aga ma kergitan kulme praegu* kobe tükk, noh.  
  • Tudenginoorus - vanakooli moodi tänapäeva tudeginoormees väljapaistvate prillide ja korbilindiga lõbustas kahte tüdrukut (sest tema tõesti oli põhiline, kes seal rääkis). Muuhulgas rääkis noormees huvitavast uuringust kohvijoomise ja suremuse kohta. Selgus, et inimesed, kes joovad kuni 6 tassi kohvi päevas, ei sure varem kui need, kes ei joo kohvi. (Huvitav, mis mõõduga need tassid kah arvestatud on.) 
  • Ema ja tütar - pidid olema, täpselt samasuguste silmade ja muude sarnasustega olid. Kas tõesti rääkisid nad poliitikast?
  • Tütarlaps nurgalauas - ei paistnud millegagi silma, sest oli üksi ja seetõttu ei rääkinud (ka omaette mitte). Pikad juuksed olid ilusad. 
  • Kaks naist teises nurgalauas - kõigepealt oli üks naine tükk aega üksi, siis tuli teine ka. Istusid vist minu suhtes kehvas kohas, sellepärast ei pannud neid väga tähele. 
Lõpetuseks märgin ära, et ma pole mingi jube igale poole nina toppija, vaid panen lihtsalt tähele ega oska kuulmist välja lülitada. 

Kommentaarid

  1. Ma pigem ka arvan, et too ikka ei olnud tülitsev paar. Neiu ilmselt õrritas noormeest või ütles asju, mis talle ei meeldi, aga ta teab, et need on asjad, millega ta peab leppima, kuna noormehele need asjad meeldivad. Näiteks: "Ma nägin küll, kuidas sa tolle ultraminiga brüneti sääri ülikooli juures vaatasid!" (mispeale kissitad silmi, sest sul on ju õigus, samas tead, et kutt on sinu mis sinu). Noormees ei oska siis muud tehagi kui muiata ... Tema muiges on justkui sõnum: "Poisid jäävad ju poisteks ..."

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...