Truffe kirjanurk

Louise Alexandra Marie Irene Mountbatten Järjekordne Louise sündis Saksamaal 1889. aastal. Tema isa oli Battenbergi prints ja ema Hesse printsess. Louise'i emapoolne tädi oli Venemaa viimane tsarinna Alexandra. Louise'il endal oli üks õde ja kaks venda. Nende lapsepõlv möödus seoses sõjaväelasest isa tööga mitmes erinevas Briti impeeriumi valduses. 1914. aastal läks Louise koos emaga Venemaa sugulastele külla. Reis väga pikaks ei kujunenud, sest sõda algas ja Louise'i ema pidi oma kullakukrut kergendama, et Haapsalust paadiga neutraalsesse Rootsi sõita. (Näe, ometi saab Eestit mainida.) Rootsis ööbiti kohaliku kroonprintsipaari pool (kroonprintsist sai hiljem Louise'i abikaasa, aga natuke läks veel aega). Sõja ajal töötas Louise mitmes Prantsuse sõjaväehaiglas õena. Kui sõda lõppes, oli ta 29-aastane vallaline naine Londonis. Tolle aja mõistes hakkas juba vanatüdruku poole kiskuma. Mitte et tal austajaid poleks olnud, aga juhtus nii, et kõrgest soost mehed...

Selle postituse peategelane ei saanud kunagi kuningannaks, aga on kogu ülejäänud kambaga piisavalt tihedalt seotud, et ta nimekirja panna. Margaret Victoria Charlotte Augusta Norah Margaret sündis 1882. aastal Briti kuningapere liikmeks. Tema isa oli kuninganna Victoria poeg Arthur ja ema Preisi printsess Louise. Margaret oli vanim laps, tal oli vend Arthur ja õde Patricia. Kui Margaret ja Patricia pruudiikka jõudsid, oli nende onust kuningal Edward VII-l soov, et mõlemad mõne Euroopa (tulevase) kuningaga abielluksid. Võimalike variantide hulgas olid näiteks Portugali kroonprints ja Rootsi prints Gustav Adolf (eelmise postituse Victoria poeg).  Viimast mõeldi Patriciale meheks, aga kui Margaret ja Gustav Adolf 1905. aastal kohtusid, armusid nad esimesest silmapilgust (wiki teab!) ja nõnda kihlus Gustav Adolf hoopis temaga. Pulmadki peeti samal 1905. aastal Windsori lossi kabelis. (Margareti õde Patricia muide abiellus lõpuks hoopis ühe täiesti tavalise mereväeohvit...

Tema kohta on ükskord juba postitus olnud , sest ta juhtus olema Rootsi kuninganna aastal 1925. Nii et saab juba tehtud asja uuesti lugeda. Aga et siin lehel ka midagi oleks, siis panen mõned kuninganna Victoriaga seotud fotod, mille  Livrustkammareni muuseumi lehelt leidsin. Kaks hõlsti- üks uhke õuehõlst ja teine tubane hommikuhõlst. Kuldsed kingad kusagil 1900.a kandist ja Victoria abiellumiskingad 1881.aastast. Victoria hõbepulmakleit aastast 1906, tavaline kleit aastast 1911 ja militaarsemat laadi kostüüm kusagil 1900.aastast.  Kuninganna tore väike kaal. Hangitud 1890.aasta paiku Egiptusest. Sellist tahaks endale ka, oleks hea kõrvarõngaste jms peene pudi hoidmiseks.

Sophia Wilhelmine Marianne Henriette 1836. aastal sündinud Sophia oli saksa tüdruk, Nassau vürsti ja Württembergi printsessi tütar. Tal oli 5 õde-venda, osad neist poolikud, sest Sophia sündis isa teisest abielust. Sophia sai mitmekülgse hariduse, talle meeldisid keeled ja ajalugu, samuti olid demokraatlikud vaated talle südamelähedased. 17-aastaselt veetis ta ühe talve koos emaga Peterburis tädi juures, kes oli abielus tsaar Paul I poja Mihhailiga. Mõte oli selles, et Sophia õukonnaelu paremini tundma õpiks. Muuhulgas võttis ta Anton Rubinsteini juures klaveritunde. Krimmi sõja puhkedes olid Sophia ja ema sunnitud Venemaalt lahkuma. 1856. aastal ema suri ja edaspidi elas Sophia poolõe Marie juures.  Õige pea väisas Saksamaad Rootsi prints Oscar. Ta oli juba mõnda aega Euroopas pruudiotsinguil reisinud ja leidis nüüd Sophia näol endale sobiva mõrsja. Pulmad peeti 1857. aastal. Enne seda õnnestus Sophial veel rootsi ja norra keel ära õppida. 1858. aastal ter...

Wilhelmina Frederika Alexandrine Anna Louise 1828. aastal sündis Hollandi prints Frederiki ja tema naise (sünni poolest Preisi printsess) perekonda esimene laps nimega Louise. Veel enne 20-aastaseks saamist oli ta Rootsi kroonprints Karlile mõrsjaks välja valitud. Rootslased olid temast huvitatud, sest ta oli neile sobivalt protestant ja pärines rikkast Oranje-Nassau (Hollandi) kuningaperest. Ainsaks hädaks haritud noore neiu juures peeti seda, et ta polevat kuigi ilus. 1850. aastal peeti pulmad ja Louise'ist sai Rootsi kroonprintsess. Peale pulmi viis äiast kuningas Oscar I Louise'i ringreisile Rootsi. Ju ta oli sõbralik mees. Rootsis nimetati Louise'i Lovisaks (mis on väga ilus nimi, kui nüüd mõelda). Louise'i pulmakleit ja selle tikand. Eriti õnnelikku abielu pulmadele ei järgnenud. Louise oli tagasihoidlik ja vaikne, Karl pigem ekstravert. Ka tema ei pidanud Louise'i kuigi ilusaks ja suhtles parema meelega oma armukestega. Louise'iga sii...

Joséphine Maximilienne Eugénie Napoléone de Beauharnais 1807. aastal sündinud Josephine oli Napoleon Bonaparte'i abikaasa Josephine'i pojatütar (Napoleon oli tema kasuvanaisa). Ema oli tal Baieri printsess, aga sündis Josephine hoopis Itaalias ning sai sündimise puhul Napoleonilt Bologna printsessi tiitli. Josephine oli vanim laps, peale teda tuli veel 6. 1822. aastaks oli noor preili välja valitud üheks pruudikandidaadiks Rootsi kroonprints Oscarile (eelmise postituse Desiree poeg) ja Oscari naiseks ta järgmisel aastal (16-aastasena) saigi. Nende abiellumine toimus kahel korral - kõigepealt katoliiklik tseremoonia Münchenis (kus nad ise kohal ei viibinud - tundub, et ka nii saab) ja teine luterlik Stockholmis (kus abiellujad kohal viibisid). Josephine'i ja Oscari pulmarõivad Josephine (rootsipäraselt Josefina) oli kroonprintsessina (ja hiljem kuningannana) populaarne. Ka oma äiast kuninga suur lemmik oli ta - kuningas kuulutas 21. augusti suisa Josephine...

Mõtlesin, et pöörduks tagasi kuningate poole väikeseks ajalootunniks wikiga. Keda muud sel juhul ikka ette võtta kui mõnusad mõõdukad rootslased. Bernadotte'ide suguvõsa on Rootsi troonil olnud 198 aastat ja sai alguse mehest nimega Jean Baptiste Bernadotte. Sünni poolest oli ta prantslane ja tegi karjääri Napoleoni lähikonnas, olles üks tema marssalitest. 1810. aastal "lapsendati" Bernadotte Rootsi kroonprintsiks ja nii ta läks ja läheb siiani edasi. Postitus aga on hoopis tema abikaasast Désiréest (ja järgmised postitused järgmiste kuningate naistest). Bernardine Eugénie Désirée Clary Désirée sündis 1777. aastal Marseille's siidikaupmehe tütrena (nii et kõige vaesem pere just polnud). Vend Nicholas oli tal ja õde Julie. Désirée noorusajal kerkis Prantsusmaal esile Napoleon Bonaparte, kes kuulus ka Désirée suhtlusringkonda. Désirée oli algselt kihlatud Napoleoni venna Josephiga , aga Napoleon arvanud, et Joseph peaks kihluma hoopis Désirée õe Julie...

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969) Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa). Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on. Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas. Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga (isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis. Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William. 1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XI...

Jugoslaavia kuninganna Maria (1900-1961) See Maria sündis Rumeenia printsessina 1900.aastal Saksamaal. Tema vanemad olid Rumeenia kuningas Ferdinand ja kuninganna Maria (kuningannade 7.postituse peategelane). Maria oli pere 6 lapse hulgas vanuselt kolmas. Et tema ja ema Maria vahel vahet teha, kutsuti teda pereringis Mignoniks. Üles kasvas Mignon põhiliselt Rumeenias. Väike Maria 1922.aastal abiellus Maria Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi kuningas Aleksander I-ga. (Tollal veel ei kasutatud Jugoslaavia nimetust, see tuli 1929.aastast, nagu ma aru saan. Nii et tegelikult peaks ka selle postituse pealkiri olema Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi Maria.) Paarile sündis 3 poega. Maria poegadega Kuningannana oli Maria paljude heategevusorganisatsioonide (nt Punane Rist) patroon ja muidu aktiivne tegutseja. Seoses sellega on tänapäevalgi endise Jugoslaavia riikides (enim ilmselt Serbias) organisatsioone, koole ja ka tänavaid, mis kuninganna Maria nime k...

Suurbritannia kuninganna Mary (1867-1953)   Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes (nimi jällegi on märkimisväärne) sündis 1867.aastal Inglismaal, kuigi tiitli poolest oli ta rohkem nagu Saksamaa jagu. Tema isa nimelt oli Saksamaal asuva Tecki (alati võlgades olev) hertsog. Ema oli Mary Adelaide- kunagise Suurbritannia kuninga George III lapselaps. Mary oli kõige vanem laps, peale teda oli veel kolm poissi. Mary hüüdnmi oli May (tema sünnikuu järgi). Mary mehelesaamisega oli (minu jaoks) kentsakas lugu. Nimelt oli ta kõigepealt kihlatud Suurbritannia prints Albert Victoriga (4.postituse kuninganna Maudi vend), see aga suri 1892.aastal gripi tagajärjel tekkinud kopsupõletikku. 1893.aastal jõudsid asjad nii kaugele, et Mary abiellus hoopis Albert Victori venna George'iga (tulevane kuningas George V). Mary ja George'i kihlusfoto Pulmade puhul püüti olla väga tähelepanelikud, et mitte solvata Albert Victori mälestust, aga samas tekitas pulm ikka üld...