Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #10 Hispaania Victoria Eugenie

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969)


Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa).

Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on.

Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga
Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas.
Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga
(isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis.
Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William.
1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XIII-le hakkas noor Ena meeldima. Saatis talle pärast Hispaaniast postkaardikesi ja puha. Alfonso emale poja sümpaatia ei meeldinud- Ena polnud Habsburgide suguvõsast, nagu talle oleks meeldinud, ühtlasi polnud Ena katoliiklane ja oli potentsiaalselt hemofiilia edasikandja.

Ena ja Alfonso. Tšekka kuninga pilku ;)
 Alfonso siiski sai oma tahtmise ja abiellus Enaga 1906.aastal. Selleks oli Ena eelnevalt katoliku usku astunud. Pulmapäev muutus natuke eluohtlikuks, kui üks mässaja pruutpaari kaariku suunas pommi heitis. Noorpaar viga ei saanud, aga rünnakus oli teisi hukkunuid. 

Alfonsol ja Enal sündis 7 last, 2 poega pärisid emalt ka hemofiilia. Väidetavalt ei andnud Alfonso seda Enale kunagi andeks ja peale laste sündi läks nende abielu üldse allamäge - Alfonsol olid armukesed ja Ena pühendas ennast heategevusele, märksõnadeks (nagu kuningannade puhul ikka) olid vaesed, lapsed ja meditsiin. Ka see kuninganna sai oma tegevuse eest paavstilt Kuldse Roosi, mida kusagil eelmises postituses mainisin.

Ena lastega. Peaasjalikult
on pilt siin tüdrukute soengute pärast.
Peale oma laste oli Enal ka kuulsaid ristilapsi, näiteks praegune Monaco vürst Albert ja hiljuti surnud endine Belgia kuninganna Fabiola.

1931.aastal läks kuninglik pere eksiili, sest Hispaanias kuulutati välja vabariik. Algul elasid Ena ja Alfonso koos, hiljem läks Ena üksi Suurbritanniasse ja sealt Šveitsi. 1938.aastal käis ta Roomas pojapoeg Juan Carlose ristimisel ja 1968.aastal külastas viimast korda Hispaaniat pojapojapoja Felipe ristimisesega seoses. (Juan Carlos oli Hispaania kuningas alates monarhia taastamisest 1971 kuni 2014 ja Felipe on praegune kuningas.)

Väike Felipe vanavanavanaema süles.
Kuninganna Victoria Eugenia suri 1969.aastal Lausanne'is. 1985.aastal maeti ta ümber Hispaaniasse.

Victoria Eugenia nimeline teater San Sebastianis
Kuninganna Victoria nimeline sild Madridis.
Taamal paistab hiiglauhke Almudena katedraal.
Seekord ka natuke blingi siia lõppu. Kuninganna Enaga seostub Hispaania kuningapere ilmselt uhkeim tiaara, nimeks on tal lühidalt Fleur de Lys. Selle sai Ena Alfonsolt pulmakingiks. Tegemist on nii uhke tükiga, et seda kannab reeglina ainult kuninganna eriti tähtsate sündmuste puhul. Tiaaral näha olev korduv element on Bourbonide perekonna sümbol (Hispaania kuningapere on Bourbonide hulgast.)

Hispaania eelmine kuninganna Sofia
Fleur de Lys tiaaraga.
Teine uhke tükk, mis algselt kuninganna Victoria Eugeniale kuulus, pärineb 1920.aastast - Cartier' pärlite ja teemantidega tiaara. Ka seda nähakse reeglina kuninganna peas.

Hispaania kuninga õde Cristina
Cartier' tiaaraga.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...