Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #10 Hispaania Victoria Eugenie

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969)


Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa).

Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on.

Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga
Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas.
Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga
(isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis.
Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William.
1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XIII-le hakkas noor Ena meeldima. Saatis talle pärast Hispaaniast postkaardikesi ja puha. Alfonso emale poja sümpaatia ei meeldinud- Ena polnud Habsburgide suguvõsast, nagu talle oleks meeldinud, ühtlasi polnud Ena katoliiklane ja oli potentsiaalselt hemofiilia edasikandja.

Ena ja Alfonso. Tšekka kuninga pilku ;)
 Alfonso siiski sai oma tahtmise ja abiellus Enaga 1906.aastal. Selleks oli Ena eelnevalt katoliku usku astunud. Pulmapäev muutus natuke eluohtlikuks, kui üks mässaja pruutpaari kaariku suunas pommi heitis. Noorpaar viga ei saanud, aga rünnakus oli teisi hukkunuid. 

Alfonsol ja Enal sündis 7 last, 2 poega pärisid emalt ka hemofiilia. Väidetavalt ei andnud Alfonso seda Enale kunagi andeks ja peale laste sündi läks nende abielu üldse allamäge - Alfonsol olid armukesed ja Ena pühendas ennast heategevusele, märksõnadeks (nagu kuningannade puhul ikka) olid vaesed, lapsed ja meditsiin. Ka see kuninganna sai oma tegevuse eest paavstilt Kuldse Roosi, mida kusagil eelmises postituses mainisin.

Ena lastega. Peaasjalikult
on pilt siin tüdrukute soengute pärast.
Peale oma laste oli Enal ka kuulsaid ristilapsi, näiteks praegune Monaco vürst Albert ja hiljuti surnud endine Belgia kuninganna Fabiola.

1931.aastal läks kuninglik pere eksiili, sest Hispaanias kuulutati välja vabariik. Algul elasid Ena ja Alfonso koos, hiljem läks Ena üksi Suurbritanniasse ja sealt Šveitsi. 1938.aastal käis ta Roomas pojapoeg Juan Carlose ristimisel ja 1968.aastal külastas viimast korda Hispaaniat pojapojapoja Felipe ristimisesega seoses. (Juan Carlos oli Hispaania kuningas alates monarhia taastamisest 1971 kuni 2014 ja Felipe on praegune kuningas.)

Väike Felipe vanavanavanaema süles.
Kuninganna Victoria Eugenia suri 1969.aastal Lausanne'is. 1985.aastal maeti ta ümber Hispaaniasse.

Victoria Eugenia nimeline teater San Sebastianis
Kuninganna Victoria nimeline sild Madridis.
Taamal paistab hiiglauhke Almudena katedraal.
Seekord ka natuke blingi siia lõppu. Kuninganna Enaga seostub Hispaania kuningapere ilmselt uhkeim tiaara, nimeks on tal lühidalt Fleur de Lys. Selle sai Ena Alfonsolt pulmakingiks. Tegemist on nii uhke tükiga, et seda kannab reeglina ainult kuninganna eriti tähtsate sündmuste puhul. Tiaaral näha olev korduv element on Bourbonide perekonna sümbol (Hispaania kuningapere on Bourbonide hulgast.)

Hispaania eelmine kuninganna Sofia
Fleur de Lys tiaaraga.
Teine uhke tükk, mis algselt kuninganna Victoria Eugeniale kuulus, pärineb 1920.aastast - Cartier' pärlite ja teemantidega tiaara. Ka seda nähakse reeglina kuninganna peas.

Hispaania kuninga õde Cristina
Cartier' tiaaraga.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...