Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #4

Alfred

Alfred sündis 6.augustil 1844. Perekonnaringis oli tema hüüdnimeks Affie (nagu valesti hääldatud lühend Alfredist).

Tema huvi oli sõjaväes karjääri teha, sellega alustas ta juba teismeeas. 1867.aastal külastas ta fregatt Galateal teenides esimese kuningliku perekonna liikmena Austraaliat. 1868.aastal, kui Alfred taas Austraalias käimas oli, üritati teda tappa- ei õnnestunud. (Üritaja elu võtmine seevastu oli edukas.) Alfred külastas oma reisidel ka Uus-Meremaad, Hawaiid, Jaapanit, Hong Kongi.

1874.aastal Alfred abiellus, kaasaks Vene tsaar Aleksander II tütar Maria. Viktoriiniküsimus: Kelle järgi on nime saanud kuulus Marie küpsis? Sellesama Maria. Esimesed Marie küpsised valmistas üks väike inglise pagaritöökoda Alfredi ja Maria pulmade auks.

Maria pidas ennast võrreldes mõnede teiste briti kuningliku pere liikmega tähtsamaks, ka briti seltskonnas ei võetud teda hästi vastu. Abielu polnud samuti kuuldavasti kuigi õnnelik. Siiski sündis paaril 6 last (üks küll sündis surnult). Ühest tütrest sai abielu kaudu Rumeenia kuninganna. Üks tütar oli abielus kaks korda (lihtsalt sellepärast mainin, et 20.sajandi alguses polnud lahutus just kõige tavapärasem veel). Vanim laps Alfred tulistas ennast (samal ajal, kui perekonnas tähistati Alfredi ja Maria hõbepulmi) ja suri paar nädalat hiljem 24 aasta vanusena aastal 1899.

Alfred ja Maria ning tütred Marie, Victoria Melita ja Alexandra.
Puudu on vanim laps Alfred ja noorim Beatrice. 
1893.aastal sai Alfredist (peale isapoolse onu Ernsti surma) Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog. Saksamaal nähti teda algul välismaalase ja võõrana, aga peagi võeti siiski omaks.

Alfred oli muusikahuviline, talle meeldis viiulit mängida, kuigi eriti hea mängija ta just polnud. Samuti kogus ta klaasi ja keraamikat, seda presenteeris abikaasa Maria Coburgi kindluses peale tema surma.

graphic:  Coburg castle
Coburgi kindlus saab presenteeritud suuresti sellepärast, et seal ma olen käinud.
Alfred suri 1900.aastal, pool aastat enne oma ema Victoriat.

Allikad: wiki, pilt, pilt

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...