Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2009-2014

Kuuldavasti on Eesti Laulu konkurss muuhulgas ellu kutsutud selleks, et oleks üldse rohkem Eesti laule. Miks ma siis ei võiks teha ühe tabeli nendest lauludest, mis juba on olnud.

Laulud on aastatest 2009-2014. Selle aasta omi ei hakanud panema, need alles olid ja on veel meeles küll. Varasemaid lugusid on aga hea meelde tuletada. Neid laule ka ei pannud, mis on võitjateks tulnud.

20. Elmayonesa "Kes ei tantsi, on politsei" (7.koht 2011.aastal) - See laul pole minu lemmikuid ega midagi, aga see pealkiri on piisavalt lamp, et vähemalt tabelisse pääseda.

19. Rolf Junior - Freedom (8.koht 2009.aastal) - See laul on siin sellepärast, et on tõeline eurovisioonihümn.

18. Winny Puhh - Meiecundi mees üks Korsakov läks eile Lätti (3.koht 2013.aastal) - See on selline laul (ja selline bänd), mis mulle teoorias meeldib. Praktikas on ehk teisiti.

17. Grete Paia - Päästke noored hinged (2.koht 2013.aastal) - Raadiost kuulata pole viga.

16. Mimicry - Destination (poofinaali 6. 2012.aastal) - Piisavalt oma rea ajamine, et saada 16.koht.

15. Kõrsikud - Suuda öelda ei (4.koht 2013.aastal) - See oli vist Kõrsikute esimene tulemine. Armas kahtlemata.

14. Rolf Junior - Maagiline päev (3.koht 2010.aastal) - Ma päriselt ei oska seletada seda.

13. Miamee - Fearful hearts (poolfinalist 2014) - Mulle meeldib, hea ja rahulik. Kujutan mõnesid situatsioone meelde, kus see mulle veel rohkem meeldiks.

12. Köök ja Kaire Vilgats - Üürnik (9.koht 2009.aastal) -  Humoorikas dialoog.

11. Liisi Koikson & Söörömöö - Üle vee (5.koht 2013.aastal) - Mõned Liisi Koiksoni laulud on paremad, aga see on ka täitsa kena.

10. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (5.koht 2010.aastal) - Mahavokilik kena laul ja mulle täitsa meeldib. Ainult laulja mõjub natuke nagu iseenda paroodia. (Ma pole veel aru saanud, kas see on hea või halb.)

9. MID - Smile (7.koht 2011.aastal) - Lihtne ja lõbus, stiilsed poisid, ei jää hätta kaamera ees ega taga. Laulja kõlab natuke nagu Dave Gahan.

8. Ans Andur - Lapsed ja lennukid (poolfinaali 9. 2011.aastal) - See on selline laul, mida võiks laulda selline ansambel, kes oli näiteks Genialistide soojendusbänd kunagi. Aga kas Ans Andur mitte polnudki ühel korral Genekate soojendaja? Oli vist küll. Igal juhul see on vahva laul!

7.  Chalice & Maagiline Kuues - Nelikümmend (7.koht 2009.aastal) - Taustamuusika ajab natuke juhtmeks, sõnad on mõttekad nagu ikka. Lühidalt: ma muhelen, sellest piisab.

6. Lenna - Mina jään (2.koht 2012.aastal) - See laul oli mul isegi pülga peal ja puha. Olin unustanud, et see ka Eesti Laulul oli. See on vist hea märk. Selliseid ballaade on kah vaja.

5. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2.koht 2011.aastal) - Outloudzil on veel mitu laulu, mis mulle meeldivad, aga see oli esimene.

4. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.koht 2014.aastal) - Neil on ka veel mõned laulud, mis on päris lahedad tundunud. Ja bändi nimi mulle meeldib.

3. Tenfold Rabbit - Oblivion (3.koht 2012.aastal) - Meelolu (või on see õhustik?) meeldib mulle siin kõige rohkem.

2. Lenna - Rapunzel (2.koht 2010.aastal) - See võiks olla ka esimene. Ühtlasi on see üks Lenna parimaid laule.

1. Orelipoiss - Valss (3.koht 2011.aastal) - Ilusarmashea. Diip ka veel lisaks kõigele.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...