Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2009-2014

Kuuldavasti on Eesti Laulu konkurss muuhulgas ellu kutsutud selleks, et oleks üldse rohkem Eesti laule. Miks ma siis ei võiks teha ühe tabeli nendest lauludest, mis juba on olnud.

Laulud on aastatest 2009-2014. Selle aasta omi ei hakanud panema, need alles olid ja on veel meeles küll. Varasemaid lugusid on aga hea meelde tuletada. Neid laule ka ei pannud, mis on võitjateks tulnud.

20. Elmayonesa "Kes ei tantsi, on politsei" (7.koht 2011.aastal) - See laul pole minu lemmikuid ega midagi, aga see pealkiri on piisavalt lamp, et vähemalt tabelisse pääseda.

19. Rolf Junior - Freedom (8.koht 2009.aastal) - See laul on siin sellepärast, et on tõeline eurovisioonihümn.

18. Winny Puhh - Meiecundi mees üks Korsakov läks eile Lätti (3.koht 2013.aastal) - See on selline laul (ja selline bänd), mis mulle teoorias meeldib. Praktikas on ehk teisiti.

17. Grete Paia - Päästke noored hinged (2.koht 2013.aastal) - Raadiost kuulata pole viga.

16. Mimicry - Destination (poofinaali 6. 2012.aastal) - Piisavalt oma rea ajamine, et saada 16.koht.

15. Kõrsikud - Suuda öelda ei (4.koht 2013.aastal) - See oli vist Kõrsikute esimene tulemine. Armas kahtlemata.

14. Rolf Junior - Maagiline päev (3.koht 2010.aastal) - Ma päriselt ei oska seletada seda.

13. Miamee - Fearful hearts (poolfinalist 2014) - Mulle meeldib, hea ja rahulik. Kujutan mõnesid situatsioone meelde, kus see mulle veel rohkem meeldiks.

12. Köök ja Kaire Vilgats - Üürnik (9.koht 2009.aastal) -  Humoorikas dialoog.

11. Liisi Koikson & Söörömöö - Üle vee (5.koht 2013.aastal) - Mõned Liisi Koiksoni laulud on paremad, aga see on ka täitsa kena.

10. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (5.koht 2010.aastal) - Mahavokilik kena laul ja mulle täitsa meeldib. Ainult laulja mõjub natuke nagu iseenda paroodia. (Ma pole veel aru saanud, kas see on hea või halb.)

9. MID - Smile (7.koht 2011.aastal) - Lihtne ja lõbus, stiilsed poisid, ei jää hätta kaamera ees ega taga. Laulja kõlab natuke nagu Dave Gahan.

8. Ans Andur - Lapsed ja lennukid (poolfinaali 9. 2011.aastal) - See on selline laul, mida võiks laulda selline ansambel, kes oli näiteks Genialistide soojendusbänd kunagi. Aga kas Ans Andur mitte polnudki ühel korral Genekate soojendaja? Oli vist küll. Igal juhul see on vahva laul!

7.  Chalice & Maagiline Kuues - Nelikümmend (7.koht 2009.aastal) - Taustamuusika ajab natuke juhtmeks, sõnad on mõttekad nagu ikka. Lühidalt: ma muhelen, sellest piisab.

6. Lenna - Mina jään (2.koht 2012.aastal) - See laul oli mul isegi pülga peal ja puha. Olin unustanud, et see ka Eesti Laulul oli. See on vist hea märk. Selliseid ballaade on kah vaja.

5. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2.koht 2011.aastal) - Outloudzil on veel mitu laulu, mis mulle meeldivad, aga see oli esimene.

4. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.koht 2014.aastal) - Neil on ka veel mõned laulud, mis on päris lahedad tundunud. Ja bändi nimi mulle meeldib.

3. Tenfold Rabbit - Oblivion (3.koht 2012.aastal) - Meelolu (või on see õhustik?) meeldib mulle siin kõige rohkem.

2. Lenna - Rapunzel (2.koht 2010.aastal) - See võiks olla ka esimene. Ühtlasi on see üks Lenna parimaid laule.

1. Orelipoiss - Valss (3.koht 2011.aastal) - Ilusarmashea. Diip ka veel lisaks kõigele.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...