Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu II poolfinaal

Üldiselt peab ütlema, et siin oli võrreldes I poolfinaaliga märksa rohkem laule, mis mulle meeldisid.

10. Demie feat. Janice - Kuum 
Mis toimub telepildiga selle laulu ajal? Pisut liiga palju tõmblemist minu maitsele. See muusikastiil muidugi on ka selline, mis nõrgema südame rütmist välja ajab. Selle kohta, et minu süda on üks neist, pole sellel laulul isegi väga viga. Aga Wilhelmi laulja kleit on rohkem minu maitse järgi.

9. Luisa Värk - Minu päike
Kas ometi kord võiks selle peaministri teema juba kõrvale jätta tema muusikast rääkides? Laulu algus kõlab lastelaululikult. Luisa kaameraga flirtimine on vahepeal selline, et ma vist hakkasin teda natuke kartma...Kleit on tal ilus kollane, aga laul...mind eriti ei huvita.

8. Mari - Kolm päeva tagasi
Minu silmis talle ei sobi see nimi, pole üldse marilik tüüp. (See muidugi on minu probleem, sest kõik Marid, keda ma tean, on hoopis teistsugused.) Aga see Mari siin jääb noorelt vanaks ma kardan, sest minu meelest ta kissitab kogu aeg silmi. Laul on suhteliselt tavaline, mis kusagilt Elmarist võiks Marju Läniku ja Curly Stringsi vahel tulla. Suhteliselt meeldejääv on küll ja hoogu on ka (nagu Oja Peeter ütles). Aga muide. Mis mood see selline on, kus pluus on eest püksis ja tagant pole? Miks see hea on?

7. Kruuv - Tiiu talu tütreke
Võib-olla on mul uni, aga ma ei saa hästi aru, mis see on. See tähendab, mida tegijad ise sellega mõtlevad. On see nali või tõsine asi? Kuna ma ei saa aru, siis ei oska kuidagi suhtuda. Peol võiks ilmselt tantsu lüüa küll selle järgi. Ja need rohelised püksid on toredad.

6. Triin Niitoja & John 4  - This is our choice
See on natuke nagu kantrilugu jah? Kuule jah, Triin teeb täitsa kantrilaulja häält. Hoogne laul ja kõik tehakse nagu õigesti ja mul on mingid read isegi järgmisel päeval meeles, aga...mind eriti ei huvita. Hr. Saago lavaloleku kohta mul samas pretensioone pole.

5. Daniel Levi - Burning lights
Jube popid ja noortepärased tüübid. Ameerika hambad ka ja. Ei tea, kas oleks kohane laulja karvane rind ka ära märkida. Laul on täitsa tore ja stiili poolest võiks mulle täitsa meeldida, aga tundub, et pole eriti meeldejääv. (Hetkel ei suuda enam meenutada.) Staaritsemisega (laulu lõpus) minu juures plusspunkte ei saa.

4. Nimmerschidt - Kellega ma tutvusin?
Ülikonnad ja lipsud (sellega saab plusspunkte)! See on ju paroodia millestki, onju? Mulle tundub, et nad teevad seda teadlikult. Kena süntekas ja kena laul (aga päev hiljem ei suuda viisijuppigi meenutada). Taavi Peterson taustalauljana on vist omaette nähtus.

3. Wilhelm - Light up your mind
Juba algus meeldib kõvasti rohkem kui nende eelmise aasta laul, tundub palju vähem uina-muina soigumisena. Jaa, mulle täitsa istub. Juba teist aastat järjest on lauljal väga ilus kleit (see on kõva sõna minu poolt, sest tihtilugu mulle läikivad kleidid ei meeldi).

2. Kali Briis Band - Idiot
Neil ka päris toredad riided. Juba algus on paljutõotav, stiilit sarnane mitme lauluga minu muusikakogust. Eurovisiooni jaoks on see vist liiga lahe laul. Aga väga meeldejääv on küll, võib-olla pisut lihtsakoeline samas. Siiski, elektroonikale ikka jah!

1. Elina Born & Stig Rästa - Goodbye to yesterday
Kunagi ammu seda laulu esimest korda kuuldes juba tundus et ohoh, see on küll kõva pophitt. Rästal on varemgi hästi välja tulnud (ja Stig, pean ütlema, on minu meelest väga lahe nimi). Lauljate lavaline asetus on nagu eelmise aasta Hollandi eurolool. Aga siin praegu sisuliselt sobib see nende sihuke seismine. Mulle meeldib see koht (see noot?), kuhu see laul ära lõpeb. Mõtlen praegu, kas seda laulu võiks ähvardada äraleierdamise oht (hakkab liiga kiiresti liiga palju meeldima ja siis on väga kiiresti kopp ees).

Sedakorda läks minu arvamus žüriiga täitsa kokku, ohoh.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...