Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu II poolfinaal

Üldiselt peab ütlema, et siin oli võrreldes I poolfinaaliga märksa rohkem laule, mis mulle meeldisid.

10. Demie feat. Janice - Kuum 
Mis toimub telepildiga selle laulu ajal? Pisut liiga palju tõmblemist minu maitsele. See muusikastiil muidugi on ka selline, mis nõrgema südame rütmist välja ajab. Selle kohta, et minu süda on üks neist, pole sellel laulul isegi väga viga. Aga Wilhelmi laulja kleit on rohkem minu maitse järgi.

9. Luisa Värk - Minu päike
Kas ometi kord võiks selle peaministri teema juba kõrvale jätta tema muusikast rääkides? Laulu algus kõlab lastelaululikult. Luisa kaameraga flirtimine on vahepeal selline, et ma vist hakkasin teda natuke kartma...Kleit on tal ilus kollane, aga laul...mind eriti ei huvita.

8. Mari - Kolm päeva tagasi
Minu silmis talle ei sobi see nimi, pole üldse marilik tüüp. (See muidugi on minu probleem, sest kõik Marid, keda ma tean, on hoopis teistsugused.) Aga see Mari siin jääb noorelt vanaks ma kardan, sest minu meelest ta kissitab kogu aeg silmi. Laul on suhteliselt tavaline, mis kusagilt Elmarist võiks Marju Läniku ja Curly Stringsi vahel tulla. Suhteliselt meeldejääv on küll ja hoogu on ka (nagu Oja Peeter ütles). Aga muide. Mis mood see selline on, kus pluus on eest püksis ja tagant pole? Miks see hea on?

7. Kruuv - Tiiu talu tütreke
Võib-olla on mul uni, aga ma ei saa hästi aru, mis see on. See tähendab, mida tegijad ise sellega mõtlevad. On see nali või tõsine asi? Kuna ma ei saa aru, siis ei oska kuidagi suhtuda. Peol võiks ilmselt tantsu lüüa küll selle järgi. Ja need rohelised püksid on toredad.

6. Triin Niitoja & John 4  - This is our choice
See on natuke nagu kantrilugu jah? Kuule jah, Triin teeb täitsa kantrilaulja häält. Hoogne laul ja kõik tehakse nagu õigesti ja mul on mingid read isegi järgmisel päeval meeles, aga...mind eriti ei huvita. Hr. Saago lavaloleku kohta mul samas pretensioone pole.

5. Daniel Levi - Burning lights
Jube popid ja noortepärased tüübid. Ameerika hambad ka ja. Ei tea, kas oleks kohane laulja karvane rind ka ära märkida. Laul on täitsa tore ja stiili poolest võiks mulle täitsa meeldida, aga tundub, et pole eriti meeldejääv. (Hetkel ei suuda enam meenutada.) Staaritsemisega (laulu lõpus) minu juures plusspunkte ei saa.

4. Nimmerschidt - Kellega ma tutvusin?
Ülikonnad ja lipsud (sellega saab plusspunkte)! See on ju paroodia millestki, onju? Mulle tundub, et nad teevad seda teadlikult. Kena süntekas ja kena laul (aga päev hiljem ei suuda viisijuppigi meenutada). Taavi Peterson taustalauljana on vist omaette nähtus.

3. Wilhelm - Light up your mind
Juba algus meeldib kõvasti rohkem kui nende eelmise aasta laul, tundub palju vähem uina-muina soigumisena. Jaa, mulle täitsa istub. Juba teist aastat järjest on lauljal väga ilus kleit (see on kõva sõna minu poolt, sest tihtilugu mulle läikivad kleidid ei meeldi).

2. Kali Briis Band - Idiot
Neil ka päris toredad riided. Juba algus on paljutõotav, stiilit sarnane mitme lauluga minu muusikakogust. Eurovisiooni jaoks on see vist liiga lahe laul. Aga väga meeldejääv on küll, võib-olla pisut lihtsakoeline samas. Siiski, elektroonikale ikka jah!

1. Elina Born & Stig Rästa - Goodbye to yesterday
Kunagi ammu seda laulu esimest korda kuuldes juba tundus et ohoh, see on küll kõva pophitt. Rästal on varemgi hästi välja tulnud (ja Stig, pean ütlema, on minu meelest väga lahe nimi). Lauljate lavaline asetus on nagu eelmise aasta Hollandi eurolool. Aga siin praegu sisuliselt sobib see nende sihuke seismine. Mulle meeldib see koht (see noot?), kuhu see laul ära lõpeb. Mõtlen praegu, kas seda laulu võiks ähvardada äraleierdamise oht (hakkab liiga kiiresti liiga palju meeldima ja siis on väga kiiresti kopp ees).

Sedakorda läks minu arvamus žüriiga täitsa kokku, ohoh.

Kommentaarid

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...