Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu I poolfinaal

Nagu (heaks) tavaks saanud, riputan siia oma tähelepanekud, mis said tehtud Eesti Laulu I poolfinaali jälgides. Panen laulud oma tagasihoidliku edetabeli järjestuses (mitte esinemisjärjekorras).

10. Bluestocking - Kordumatu
Kahtlemata omanäolisem kui lihtsalt valges kleidis tüdruk üksi keset lava. Aga wtf...seda on küll natuke piinlik vaadata -kuulata, võiks juba ära lõppeda. Teisest küljest võib muidugi väita, et see on just nii jabur kui Eurovisioon ise. Üks säutsuja ütleb, et bändinimi on lahe- olen nõus!

9. Elisa Kolk - Superlove
Ahaa, see on see laul, mida on suurel Eurovisioonil kusagil 50% kõigist osalejatest- tüdruk laulab tossusel laval kaunist laulu. Ilmselt on see midagi Getteri ja Birgiti väikestele fännidele (ja ärgem alahinnakem nende võimu). Minu jaoks liiga imal poplugu, natuke meeldejääv küll. Kõige rohkem meeldivad taustalauljad.

8. Airi Vipulkumar Kansar - Saatuse laul
Respekt selle eest, et nii kaua kui mina mäletan, ajab ta aina vääramatult oma kantririda, aga paraku pole see ikka veel üldse minu teetass. Meeldib see, et laval on ka natuke vanemaid inimesi, pole mingid mimmid ja jou-jou mehed kõik. Ja kitarrimees on nagu Üllar Saaremäe. Kõige rohkem meeldib see, et siin laulus on tossu asemel seebimullid.

7. The Blurry Lane - Exceptional
Noor poiss saksofoniga, why not? Laulja on nagu Maia Vahtramäe Siiri Sisaskina ja klahvimängija nagu Getter Jaani. Kas laulja on närvis või mispärast tal hääl natuke imelik on? Midagi häirivat siiski pole, ainult see laul pole kuigi meeldejääv.

6. Liis Lemsalu ja Egert Milder - Hold on
Selle mehe laulmine mulle ei istu ja Liisi vaatamine tekitab endiselt mingit ebamugavustunnet. Samas selle mehe laulmisstiil meenutab kedagi. Kuigi meeldejääv lugu ei ole. Mõni eelmise aasta lugu Liisilt on rohkem meeldinud. Aga Liisil on juuksed vanakooli tutis, nukid selle peale.
Ääremärkus: Huvitav, olen kirjutanud et pole meeldejääv laul. Praegu tuleb meelde küll, kui põhirida ümiseda oleks vaja.

5. Miina - Kohvitassi lugu
Punane on kleidile hea värv, ilus kleit kah. Laulu võiks ju kah raadiost kuulata. Miina kontserdil väga olla ei viitsiks, aga kui ta kusagil kohvitassi taustaks mängiks siis miks mitte. Lõpp on juba alguses. Ja ise nad ütlesid enne loo algust, et neil on positiivne lugu. Laulu pealkiri mulle meeldib!

4. Karl-Erik Taukar- Päev korraga
Raadiost kuulamiseks miks mitte. Kõik on jube lahedad vennad laval. Lemsalu bf on lausa nii cool, et ma hakkan ennast uncoolina tundma. Ega mingi eriline laul pole, aga piinlik ka pole. Meeldejäävuse poolest ok.

3. Maia Vahtramäe - Üle vesihalli taeva
Algus kõlab nagu mõni vanakooli eesti laul (autor on siiski Osolin ju). Natuke igav lugu, laulja olek pole ka kõige huvitavam. Laul voogab ja voogab, mingit kulminatsiooni justkui pole. Üks säutsuja ütleb, et hea eesti filmi soundtracki lugu- olen nõus! Sest siin laulus on mingi meeleolu, mis on väga sobiv.

2. Elephants from Neptune - Unriddle me
Selliste "olen lahe rokimees"-tüüpidega on mul natuke probleeme, teisalt on siin humoorikaid vuntsikandjaid.  Laul on täitsa nitševoo, pole piinlik, aga pole ka kuigi meeldejääv. Kusagil peo- või kontsertolukorras sobiks hästi, sest üldiselt see stiil on minu jaoks sobiv küll.

1. Robin Juhkental ja The Big Bangers - Troubles
Hello, prettyboy! Noh, kas pole tore ja meeleolukas laul! Juhkental näeb ka parajalt hullumeelne välja, see on tema thing. Minu jaoks mitme pea kõrguselt üle ülejäänud 9 laulu. Ainus laul, mida ma tahaksin oma muusikakogusse hankida ja mida teistel soovitaksin.

Finaali pääsesid minu top viiest kolm. On ka hullemini läinud.

Kommentaarid

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...