Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #2 Taani Alexandrine

Taani kuninganna Alexandrine (1879-1952)


Väike preili sündis esimese lapsena kolmest Saksamaal Mecklenburg-Schwerini suurhertsogi ja tema naise Anastassia perre. Viimane oli muide Vene tsaar Nikolai I lapselaps, kes armastas pigem viibida Cannes'is kui Schwerinis (Kuuldavasti armastas ka Monaco kasiinodes aega veeta.) 

Cannes'is kohtus Alexandrine ka oma tulevase abikaasa Christianiga, kes tollal oli Taani prints. Sealsamas Cannes'is toimusid 1898. aastal pulmad.

Nö pulmakingiks rahvalt sai paar Marselisborgi lossi Aarhusis. (Maja ehitati kogukonna maale inimeste annetustest.) Seda kasutasid nii nemad kui järgmised kuningapaarid (ka praegune) suveresidentsina.

Marselisborgi loss. Ilus maja.
Õnnelikule paarile sündis väikese vahega (aastatel 1899 ja 1900) kaks poega: tulevane kuningas Frederik IX ja prints Knud.

1912. aastal said Christian ja Alexandrine kuningaks-kuningannaks. Kuigi neid peetakse reeglina edukaks kuningapaariks, oli Alexandrine tegelikult üsna tagasihoidlik ja eelistas üksiolekut seltskonnaüritustele. Talle meeldis käsitööd teha (valminud asju ta suisa müüs heategevuslikul eesmärgil) ja aias mütata, samuti oli ta suur muusikasõber ja mitmete muusikaga seotud organisatsioonide patroon.

II maailmasõja ajal oli kuninganna väga selgelt Taani (mitte oma sünnimaa) poolel. Ta tegutses aktiivselt selle nimel, et taani naised käed rüpes ei istuks ja seisis hea ka selle eest, et kuninglik ehtekogu okupeerijate kätte ei satuks - ehted peideti kirikutesse ja talumajadesse.

1947. aastal suri Alexandrine'i abikaasa Christian X ja kuningaks sai tema poeg Frederik IX.

Alexandrine suri aastal 1952. Tema lapselaps, praegune Taani kuninganna Margrethe II oli siis 12-aastane. Alexandrine'i matustel dirigeeris tema poeg Frederik Edvard Griegi pala "Våren"- see oli ema lemmik.

Kuna Alexandrine'i ema oli Vene kuningapere liige ja omas sealtkaudu palju väärisehteid, millest paljud tütrele pärandas, sattus just Alexandrine'i kaudu Taani palju Venemaa päritolu kraami. Kuulsaim Alexandrine'i ehtekollektsioonist on ehk alloleval pildil olev tiaara, mida ta oma kuningannaksoleku ajal kõige tihemini kandis (sh ka postituse alguses oleval pildil).

Queen Alexandrine fringe tiara
(andestage, aga ei leidnud head tõlget)
Teine kuulus tiaara - Queen Alexandrine drop tiara.
See kuulub praegu valitseva kuninganna eksminiale.

Palju materjali, nagu ikka, wikist ja siit.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...
Postita kommentaar
Loe edasi »