Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #1

Lugesin eelmisel nädalal noid vanu postitusi, mis mul kunagi siin Euroopa kuningaperede kohta olid ja mõtlesin, et vaata kui tore, teeks veel. Kellest teha? Võetagu kuninganna Victoria, ühendkuningriigi kuninganna, kõige kauem troonil olnud (63 aastat ja 216 päeva)* briti monarh, kelle järgi ka viktoriaanlik ajastu oma nime saanud. Victoria abikaasa oli Saksimaa päritolu prints Albert. Nende järeltulijaid on pea igas Euroopa kuningakojas. Victoria ja Alberti 9 last ongi järgnevate postituste peategelased.

Victoria

File:Victoria Princess Royal , 1857.jpg

Enne printsess Victoria sündi üritati kuninganna Victoriat tappa, mõrvakatse ei õnnestunud (aga see ei jäänud viimaseks katseks). Victoria ja Alberti vanim laps Victoria Adelaide Mary Louisa sündis 21.novembril 1840 Buckinghami palees. 1841 andis ema talle tiitli Princess Royal. Tegemist on traditsiooniliselt nimetusega, mille briti monarh võib anda oma vanimale tütrele. (Ka praeguse kuninganna vanim tütar Anne on Princess Royal.)

Ta abiellus juba 17-aastaselt tulevase Saksa valitseja Friedrich III-ga. Victoria vanemad üritasid selle abieluga Briti-Saksa suhteid tihendada, aga kuuldavasti oli siiski ka armastusabieluga tegemist. Friedrich sai valitseda küll ainult 99 päeva, siis suri. Victoria kandis kogu ülejäänud elu leinarõivaid ja lasi ehitada Friedrichshofi (Friedrichi järgi) lossi, kus oma surmani elas. Tänapäeval kannab uhke hoone Kronbergi lossi nime ning seal asub luksuslik hotell (tervelt 5 tärniga).

http://www.schlosshotel-kronberg.de/go/home
Saksamaal kutsuti Vicoriat Die Engländerin (inglanna)- ka Saksamaal elades räägiti nende kodus inglise keelt. Pereringis oli tema hüüdnimeks lihtsalt Vicky.

Victoria oli intelligentne ja mitmekülgselt haritud, kunstis andekas, õppinud mitmeid keeli nagu kuninglike tegelaste puhul tavaks. Saksamaal tegutses ta kunsti ja hariduse toetajana (seistes ka tütarlaste hariduse eest) ning oli oma vaadetelt liberaal.

Ta suhtles tihedalt oma päritoluperekonnaga, sh emaga, kellega oli tihedas kirjavahetuses. Kuuldavasti oli ta väiksest peale isa Alberti lemmiklaps ja nii isa kui tütar elasid Victoria Saksamaale elama minekut raskelt üle.

Victorial oli 8 last, kellest 2 surid lapseeas, teised läksid siniverelistega paari. Näiteks seitsmendana sündinud printsess Sophiest sai Konstantin I abikaasana Kreeka kuninganna. Ajaloos kuulsaim Victoria järelulijaist on ilmselt Wilhelm II, Saksa keisririigi viimane valitseja (aastail 1888-1918).

Victoria suri 1901.aastal veidi rohkem kui pool aastat peale oma ema kuninganna Victoriat.

Ta on olnud tegelaseks mitmes ajaloolises filmis, näiteks "Fall of Eagles" aastast 1974, kus teda kehastas Gemma Jones (ka madam Pomfrey "Harry Potteris" ja Bridgeti ema "Bridget Jonesi päevikus").
http://www.aveleyman.com/ActorCredit.aspx?ActorID=8913

Leidsin ka sellise huvitava lehe, siin on päris palju pilte.

*Praegu valitsev Elizabeth II on tänase seisuga kuniganna olnud 62 aastat ja 51 päeva. Kui ta ka järgmise aasta 10.septembril veel kuninganna on, läheb kuninganna Victoriast mööda.

Allikas: wiki

Kommentaarid

  1. Victoria (kas see oli siis teise Victoria ema), kes sai kaheksa last? Kui tolle tütrest Victoria mees sai juba siis surma, kui nooruk oli 17, et siis mismoodi ta jõudis kaheksa last saada? Sai teise mehe?

    VastaKustuta
  2. Tekst jätab vist natuke eksitava mulje. Kõnealune abiellus siis, kui ta ise oli 17, sai mehega 8 last ja siis mingi hetk palju hiljem sai mees kunniks ja 99 päeva peale kunniks saamist suri ära.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...