Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #1

Lugesin eelmisel nädalal noid vanu postitusi, mis mul kunagi siin Euroopa kuningaperede kohta olid ja mõtlesin, et vaata kui tore, teeks veel. Kellest teha? Võetagu kuninganna Victoria, ühendkuningriigi kuninganna, kõige kauem troonil olnud (63 aastat ja 216 päeva)* briti monarh, kelle järgi ka viktoriaanlik ajastu oma nime saanud. Victoria abikaasa oli Saksimaa päritolu prints Albert. Nende järeltulijaid on pea igas Euroopa kuningakojas. Victoria ja Alberti 9 last ongi järgnevate postituste peategelased.

Victoria

File:Victoria Princess Royal , 1857.jpg

Enne printsess Victoria sündi üritati kuninganna Victoriat tappa, mõrvakatse ei õnnestunud (aga see ei jäänud viimaseks katseks). Victoria ja Alberti vanim laps Victoria Adelaide Mary Louisa sündis 21.novembril 1840 Buckinghami palees. 1841 andis ema talle tiitli Princess Royal. Tegemist on traditsiooniliselt nimetusega, mille briti monarh võib anda oma vanimale tütrele. (Ka praeguse kuninganna vanim tütar Anne on Princess Royal.)

Ta abiellus juba 17-aastaselt tulevase Saksa valitseja Friedrich III-ga. Victoria vanemad üritasid selle abieluga Briti-Saksa suhteid tihendada, aga kuuldavasti oli siiski ka armastusabieluga tegemist. Friedrich sai valitseda küll ainult 99 päeva, siis suri. Victoria kandis kogu ülejäänud elu leinarõivaid ja lasi ehitada Friedrichshofi (Friedrichi järgi) lossi, kus oma surmani elas. Tänapäeval kannab uhke hoone Kronbergi lossi nime ning seal asub luksuslik hotell (tervelt 5 tärniga).

http://www.schlosshotel-kronberg.de/go/home
Saksamaal kutsuti Vicoriat Die Engländerin (inglanna)- ka Saksamaal elades räägiti nende kodus inglise keelt. Pereringis oli tema hüüdnimeks lihtsalt Vicky.

Victoria oli intelligentne ja mitmekülgselt haritud, kunstis andekas, õppinud mitmeid keeli nagu kuninglike tegelaste puhul tavaks. Saksamaal tegutses ta kunsti ja hariduse toetajana (seistes ka tütarlaste hariduse eest) ning oli oma vaadetelt liberaal.

Ta suhtles tihedalt oma päritoluperekonnaga, sh emaga, kellega oli tihedas kirjavahetuses. Kuuldavasti oli ta väiksest peale isa Alberti lemmiklaps ja nii isa kui tütar elasid Victoria Saksamaale elama minekut raskelt üle.

Victorial oli 8 last, kellest 2 surid lapseeas, teised läksid siniverelistega paari. Näiteks seitsmendana sündinud printsess Sophiest sai Konstantin I abikaasana Kreeka kuninganna. Ajaloos kuulsaim Victoria järelulijaist on ilmselt Wilhelm II, Saksa keisririigi viimane valitseja (aastail 1888-1918).

Victoria suri 1901.aastal veidi rohkem kui pool aastat peale oma ema kuninganna Victoriat.

Ta on olnud tegelaseks mitmes ajaloolises filmis, näiteks "Fall of Eagles" aastast 1974, kus teda kehastas Gemma Jones (ka madam Pomfrey "Harry Potteris" ja Bridgeti ema "Bridget Jonesi päevikus").
http://www.aveleyman.com/ActorCredit.aspx?ActorID=8913

Leidsin ka sellise huvitava lehe, siin on päris palju pilte.

*Praegu valitsev Elizabeth II on tänase seisuga kuniganna olnud 62 aastat ja 51 päeva. Kui ta ka järgmise aasta 10.septembril veel kuninganna on, läheb kuninganna Victoriast mööda.

Allikas: wiki

Kommentaarid

  1. Victoria (kas see oli siis teise Victoria ema), kes sai kaheksa last? Kui tolle tütrest Victoria mees sai juba siis surma, kui nooruk oli 17, et siis mismoodi ta jõudis kaheksa last saada? Sai teise mehe?

    VastaKustuta
  2. Tekst jätab vist natuke eksitava mulje. Kõnealune abiellus siis, kui ta ise oli 17, sai mehega 8 last ja siis mingi hetk palju hiljem sai mees kunniks ja 99 päeva peale kunniks saamist suri ära.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi...