Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #2

Edward VII

Kuninganna Victoria ja prints Alberti lastest vanuselt teine, sündis umbes aasta peale oma õde, 9.novembril 1841. Kuni 1901.aastal (59-aastaselt) kuningaks saamiseni kandis ta Walesi printsi tiitlit (tiitel, mis tavaliselt antaksegi troonipärijale).

Victoria ja Albert tahtsid, et tulevane kuningas saaks korraliku ja mitmekülgse hariduse. Edward polnud kuigi hea õpilane (osalt ka sellepärast, et õppimine ja õpitav oli vanemate poolt peale surutud), aga oli see-eest muidu sarmikas, humoorikas ja hea suhtleja. Tema huvi oli sõjaväelasena karjääri teha, aga ema keelas selle ära. Ka üldiselt oli Edwardi juurdepääs võimule enne päriselt kuningaks saamist ema poolt üsna piiratud.

1861.aastal saadeti Edward reisile Saksamaale. Reis oli korraldatud, et Edward saaks kohtuda oma tulevase abikaasaga, kelleks Victoria ja Albert olid välja valinud Taani printsessi Alexandra. 1863.aastal toimusidki pulmad.

Edward ja Alexandra oma pulmapäeval.
Elama asuti Marlborough majja. Edwardi ja Alexandra elustiil oli üsna pillav. Ühtlasi tekitas pingeid asjaolu, et kuninganna Victoria suhtles tihedalt sakslastega , Alexandra oli Taanist, Taani ja Saksamaa kisklesid aga parajasti Schleswig-Holsteini piirkonna pärast. 

Edward oli moekas mees, võiks isegi öelda et omaaegne moeikoon. Väidetavalt alustas just tema seda moodi, et pintsaku alumine nööp lahti jätta (kuuldavasti sellepärast, et see lihtsalt ei mahtunud tema kõhu tõttu enam kinni) ja tõi musta värvi õhturiietesse.

Edward oli ka naistemees, enne ja peale abiellumist oli tal mitmeid armukesi, tuntuim neist ehk Winston Churchilli ema Jennie. Üks Edwardi armukesi oli ka Alice Keppel, kelle lapselapselaps on praeguse Walesi prints Charlesi abikaasa Camilla. Loomulikult oli siit hea üles tõmmata idee, et ka Camilla võiks olla Edward VII järeltulija, see pole aga siiski kinnitust leidnud.

Alice Keppel*
Pakun välja, et Edwardil oli ilmselt ka abieluväliseid lapsi, aga ühtegi neist ta ametlikult ei tunnistanud.

Ametlikke lapsi oli Edwardil Alexandraga 6. Kahe vanima pojaga oli huvitav lugu. Kõigepealt oli vanim poeg ühe kõrgest soost tütarlapsega kihlatud. Kui noormees ootamatult grippi suri, leidsid teineteist (või suunati leidma) sama tütarlaps ja vanuselt järgmine poeg. See poeg oli tulevane kuningas George V ja tütarlapsest sai kuninganna Mary. Edwardi ja Alexandra kolmas poeg suri paaripäevaselt.

Tütreid oli ka 3: Princess Royal Louise, Victoria, kes kunagi ei abiellunud (mis on suht ebatavaline minu meelest tollastes kuninglikes peredes) ja nime poolest ehk kõige tuntum Maud, kellest sai Haakon VII abikaasana Norra kuninganna. (Tema järgi sai nime Kuninganna Maudi maa Antarktikas.)

Viktoriiniküsimus: Milline briti monarh peale Elizabeth II on veel külastanud Eestit?
Vastus:Edward VII, kes koos abikaasa ja tütar Victoriaga 1908.aasta mais Tallinna reidil Nikolai II-ga kohtus.
Kahtlemata oli Edward VII kuningaksoleku aeg rahvusvahelistes suhetes üldse väga pinev, aga kuna poliitika pole minu tugevaim külg, jätan selle hetkel käsitlemata.

http://themauveroom.com/image/28344597001

Edward VII järgi on nime saanud mitu haiglat, tuntuim asub Londonis ja selle klientide hulgas on päris mitu kuningliku pere liiget. Haigla asutaja oli Edward ise- idee sai ta sellest, et üks tema armukesi Agnes Keyser abistas Buuri sõja ajal oma kodus haigeid ja haavatud sõjamehi.

Edwardi hüüdnimi oli Euroopa onu, sest ta oli mitme Euroopa riigi valitseja onu (nt eelmises postituses mainitud Wilhelm II ja Vene tsaar Nikolai II). Tema matuseid 1910.aastal nimetati ka Vana Euroopa matusteks- kohal oli suur osa Euroopa kroonitud peadest ja uue ajastu toonud I maailmasõja algus polnud enam kaugel.

Allikas: Peale wiki on ka siit juttu võetud.
* Selle pildi ja veel mitmeid armukeste fotosid leiab siit

Kommentaarid

Popid

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...