Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #2

Edward VII

Kuninganna Victoria ja prints Alberti lastest vanuselt teine, sündis umbes aasta peale oma õde, 9.novembril 1841. Kuni 1901.aastal (59-aastaselt) kuningaks saamiseni kandis ta Walesi printsi tiitlit (tiitel, mis tavaliselt antaksegi troonipärijale).

Victoria ja Albert tahtsid, et tulevane kuningas saaks korraliku ja mitmekülgse hariduse. Edward polnud kuigi hea õpilane (osalt ka sellepärast, et õppimine ja õpitav oli vanemate poolt peale surutud), aga oli see-eest muidu sarmikas, humoorikas ja hea suhtleja. Tema huvi oli sõjaväelasena karjääri teha, aga ema keelas selle ära. Ka üldiselt oli Edwardi juurdepääs võimule enne päriselt kuningaks saamist ema poolt üsna piiratud.

1861.aastal saadeti Edward reisile Saksamaale. Reis oli korraldatud, et Edward saaks kohtuda oma tulevase abikaasaga, kelleks Victoria ja Albert olid välja valinud Taani printsessi Alexandra. 1863.aastal toimusidki pulmad.

Edward ja Alexandra oma pulmapäeval.
Elama asuti Marlborough majja. Edwardi ja Alexandra elustiil oli üsna pillav. Ühtlasi tekitas pingeid asjaolu, et kuninganna Victoria suhtles tihedalt sakslastega , Alexandra oli Taanist, Taani ja Saksamaa kisklesid aga parajasti Schleswig-Holsteini piirkonna pärast. 

Edward oli moekas mees, võiks isegi öelda et omaaegne moeikoon. Väidetavalt alustas just tema seda moodi, et pintsaku alumine nööp lahti jätta (kuuldavasti sellepärast, et see lihtsalt ei mahtunud tema kõhu tõttu enam kinni) ja tõi musta värvi õhturiietesse.

Edward oli ka naistemees, enne ja peale abiellumist oli tal mitmeid armukesi, tuntuim neist ehk Winston Churchilli ema Jennie. Üks Edwardi armukesi oli ka Alice Keppel, kelle lapselapselaps on praeguse Walesi prints Charlesi abikaasa Camilla. Loomulikult oli siit hea üles tõmmata idee, et ka Camilla võiks olla Edward VII järeltulija, see pole aga siiski kinnitust leidnud.

Alice Keppel*
Pakun välja, et Edwardil oli ilmselt ka abieluväliseid lapsi, aga ühtegi neist ta ametlikult ei tunnistanud.

Ametlikke lapsi oli Edwardil Alexandraga 6. Kahe vanima pojaga oli huvitav lugu. Kõigepealt oli vanim poeg ühe kõrgest soost tütarlapsega kihlatud. Kui noormees ootamatult grippi suri, leidsid teineteist (või suunati leidma) sama tütarlaps ja vanuselt järgmine poeg. See poeg oli tulevane kuningas George V ja tütarlapsest sai kuninganna Mary. Edwardi ja Alexandra kolmas poeg suri paaripäevaselt.

Tütreid oli ka 3: Princess Royal Louise, Victoria, kes kunagi ei abiellunud (mis on suht ebatavaline minu meelest tollastes kuninglikes peredes) ja nime poolest ehk kõige tuntum Maud, kellest sai Haakon VII abikaasana Norra kuninganna. (Tema järgi sai nime Kuninganna Maudi maa Antarktikas.)

Viktoriiniküsimus: Milline briti monarh peale Elizabeth II on veel külastanud Eestit?
Vastus:Edward VII, kes koos abikaasa ja tütar Victoriaga 1908.aasta mais Tallinna reidil Nikolai II-ga kohtus.
Kahtlemata oli Edward VII kuningaksoleku aeg rahvusvahelistes suhetes üldse väga pinev, aga kuna poliitika pole minu tugevaim külg, jätan selle hetkel käsitlemata.

http://themauveroom.com/image/28344597001

Edward VII järgi on nime saanud mitu haiglat, tuntuim asub Londonis ja selle klientide hulgas on päris mitu kuningliku pere liiget. Haigla asutaja oli Edward ise- idee sai ta sellest, et üks tema armukesi Agnes Keyser abistas Buuri sõja ajal oma kodus haigeid ja haavatud sõjamehi.

Edwardi hüüdnimi oli Euroopa onu, sest ta oli mitme Euroopa riigi valitseja onu (nt eelmises postituses mainitud Wilhelm II ja Vene tsaar Nikolai II). Tema matuseid 1910.aastal nimetati ka Vana Euroopa matusteks- kohal oli suur osa Euroopa kroonitud peadest ja uue ajastu toonud I maailmasõja algus polnud enam kaugel.

Allikas: Peale wiki on ka siit juttu võetud.
* Selle pildi ja veel mitmeid armukeste fotosid leiab siit

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...