Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: finaal

Veel üks tabel. Kõik laulud tundusid paremad kui poolfinaalides. Eks ta ole mitu korda kuulamise efekt. Kuigi selliseid laule, mida ise käima paneks ja kuulaks siin ikkagi pole.
Kommentaarid on kirjutatud pühapäeva hommikul uue Aunaste saate ajal. (Aunaste käänas just õigesti sõna "kontsert".)
Laulu järel sulgudes on see koht, mille ta päriselt sai.

10. Wilhelm - Resignal (9.)
Seekord hakkasin isegi juba aru saama, mis värk selle looga on. Lauljal oli ilus kleit. Aga ikkagi tundub, et ehk natuke liiga nišilugu (samas finaali ju sai, võib-olla siis pole ka). Lauluvõistlusel on sellise laulu probleemiks selle ühe meeldejääva rea puudumine (midagi ei jää kummitama).

9. Brigita Murutar - Laule täis taevakaar (7.)
Jätkuvalt natuke liiga lastelaululik, teisalt selline tore rõõmus. Plusspunktid taas selle eest, et hästi kummitama jääb ja ka selle eest, et laulu autor on Feliks Kütt (#genialistid).

8. Maiken - Siin-või sealpool maad (10.)
Olin kõrvalruumis, kui see laul käis, aga tundus suht sama mis viimati, ehk isegi veel rohkem vanakool. Aga Maiken on sümpaatne inimene, temale hoiab ikka pöialt.

7. Norman Salumäe - Search (6.)
Nii halb ei olnud kui poolfinaalis, aga ikkagi tuleb seda laulu silmad kinni kuulata.

6. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad (5.)
Meeldejääv ja tempokas lugu küll, aga natuke igav. Nagu väsinud Lõhmus oleks autor mitte lihtsalt Lõhmus.

5. Lenna - Supernoova (4.)
Pole viga, pole viga. Ilus laul. Küll Eesti raadiojaamad mängivad seda edasi ja mina jaama ei vaheta. Aga ise panen käima ikka "Mida sa teed" või "Rapuntsli".

4. Kõrsikud - Tule ja jää (8.)
Nende esinemise ajal tuli mul hoopis see meelde, kuidas nad Eesti muusikaauhindade jagamisel esinesid. Hiigelsuurte toolide peale olid istuma pandud, nii et jalad kõlkusid õhus ja nägidki tõelised kõrsikud välja. Ülimalt nummi. Vaata siit.

3. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.)
Terve pühapäeva hommiku kummitas just see laul, kuigi nende laupäevase tele-eetri ajal olin hoopis vannitoas. Muhe lugu. Nänänänänää, jeejeejeejeejee. Oleks olnud Eesti poolt ootamatu laul Eurovisioonil.

2. Traffic - Für Elise (3.)
Mulle hakkas see laul täitsa meeldima teistkordsel kuulamisel. Tubli on. Laulja mängis toredat pilli ja kitarrimees laulis huvitavat ülemist häält. Seda kuuleb ka veel raadiost ma usun.

1. Tanja - Amazing (1.)
Ma ausalt öelda uskusin, et see on 2.koha lugu. Tore muidugi, et oli 1.koha oma. Tanjaga on see huvitav asi, et aastatega hakkab ta mulle aina rohkem meeldima. Kunagi Nightlight Duo aegadel ei jaganud ikka üldse välja, mis värk on, aga nüüd- ohoh! Tantsijana on ta muidugi väga tubli (aga see peaks ju ka olema tema koolis õpitud eriala, jees?) Kui mõtlema hakata, siis kas see laul ei meenuta mingit juba olnud lugu? (Alati meenutab.)

Vanamehega vaheklipid olid mu meelest meeldivalt humoorikad ja iroonilised. Eriti see, millest mitte midagi aru ei saanud. Ansambel S&M's ka täitsa vahva.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...