Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #4: Rootsi

Kõik eestlased ju teavad Rootsi kuningat ja kuningannat. Minu üks varaseid mälestusi on seotud sellega, kui nad 1992. aastal Eestis käisid. Kuningannal oli virsikuvärvi kostüüm ja meie vaatasime lasteaias telekast ülekannet. Mingit puud käisid nad istutamas ja.

Carl XVI Gustafil oli hiljuti sünnipäev, 65 sai, kuningas on varsti 38 aastat olnud. Oluline info on ka see, et Briti troonipärimisjärjekorras on ta 218. kohal. (Iseenesest täitsa huvitav, et need asjad nii kaugele välja arvestatud on.)

Perekonnanimeks on kogu sel Rootsi seltskonnal Bernadotte. Suguvõsa esiisaks oli Jean-Baptiste Bernadotte, Napoleoni-aegne väejuht, kuningana Karl XIV Johan. Eelmisel aastal rehkendasin ka välja, kes ta täpselt praegusele kuningale oli. Kui mu mälu mind ei peta (mida ta võib ka vabalt teha), oli 7 vana isa ees.

Naise leidis Carl XVI Gustaf endale 1972. aasta Müncheni olümpiamängudelt- saksa/brasiilia päritolu Silvia Sommerlath tegutses seal tõlgina. Pulmad peeti 1976. aastal. Enne pulmi toimus see kuulus kontsert, kus ABBA esimest korda "Dancing Queeni" laulis. Siin üks pulmapilt.



Lapsi tuli kolm: kroonprintsess Victoria (1977), prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982). Sealjuures ei sündinud Victoria kroonprintsessina, vaid sai selleks 1980. aastal, kui Rootsis jõustus seadusemuudatus, mille järgi troonipärijaks on vanim laps soost olenemata.

Victoria on üks minu lemmikprintsesse. Võib-olla sellepärast, et ta on üks tuttavamaid, aga üldiselt ka tundub selline soe, armas ja oma rolli sobiv. Eelmisel aastal pidasid nemad nüüdse prints Danieliga pulmi, oli ka väga kena üritus. Siin on Danieli pulmakõne, millega ta (Soome TV pulmastuudio tädide arvates vähemalt) hunniku naisi ära võlus. Päris suure aplausi sai ka.

Väheolulised(?), kuid huvitavad faktid prints Danieli kohta:
- ta on sündinud samal päeval (15.09.1973) kui Carl XVI Gustaf kuningaks sai
-Eesti riik on juba jõudnud talle Maarjamaa risti keti anda

Prints Carl Philip sai varemgi mainitud tabelis "Best-looking royal men" esikoha. Ega ei ole ju kole vaadata. Huvitav fakt tema kohta oleks ilmselt see, kuidas Kuningriiklaste partei kunagi noort printsi siinmail rakendada tahtis :P

Kolmas laps Madeleine peaks hetkel mingi laste heategevusorganisatsiooniga seotuna USAs viibima. Ja tema on ka alati see, kes igasugustes "Kõige ilusam"-tüüpi tabelites figureerib. Siin tema koos vennakesega on.



Lossi pildi asemel on täna selline pilt, sest see esiplaanil olev noormees on mul millegipärast nüüdki veel väga hästi meeles.



Rootsil on ikka endiselt kõige paremate värvidega lipp ja kõige ilusam hümn :)

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...