Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #2: Taani

Taani kuninganna on 1972. aastast alates Margrethe II- alles teine Taani naismonarh. Oma ema kaudu on ta sugulane praeguse Rootsi kuningaga- viimane on tema nõbu. Margrethe II on ülikoolis õppinud arheoloogiat ja politoloogiat ja kui mu mälu mind ei peta, on ta tegutsenud ka tõlkijana. Pole ehk ka viga tegutseda, kui keelteoskus kuninglikust soost inimesele omaselt laildane on. Peale taani keele valdab ta vabalt ka oma abikaasa prints Henriku emakeelt, so prantsuse keelt ja lisaks inglise, rootsi ja saksa keelt. Kuninganna tegeleb veel kunsti ja disainiga ning on kuuldavasti ka ahelsuitsetaja. Siin pildil on ta uhke kleidiga uue aasta tulekut tähistamas.



Margrethe II-l ja prints Henrikul on kaks poega: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (1969). Ja vot see Frederik koos abikaasa Maryga on üks selline kuninglik paar, keda mina väga shipin. Tundub, et Sydney olümpiamängud olid paljude inimeste jaoks hea kohtumispaik, ja just seal kohtus ka Frederik esmakordselt austraallanna Maryga. Viimane ei teadnud algul sugugi, et tegemist lausa kuningliku kõrgusega on, ja eks Frederikule nõnda meeldinudki. Läks aega mööda, pidas noorpaar pulmi (vt rõdustseeni siit; kui sulle romantiliste metafooridega läbi immutatud pulmakõned ei meeldi, siis siia ära vajuta), lapsed sündisid ka, kaks esimest tulid üksiti, kaks järgmist selle aasta algul vagunisaatjaga. Siin on pilt nende ristimiselt mõni nädal tagasi.



Huvitav fakt ka näiteks see, et kroonprints Frederiku Aarhusi ülikoolis tehtud magistritöö analüüsis Balti riikide välispoliitikat. Ja vähemalt sama oluline on, et kroonprints tuli tabelis "Best-looking royal men" kõrgele 3. kohale.

Noorem vend Joachim on praeguseks juba teist korda abielus ja kolm lastki tal.

Kuningapere ametlik residents on Amalienborgi palee (või loss, kuidas soovite), kus kuninganna talvehooajal tõepoolest elab.



Taanis on troonipärijaks esimesena sündiv laps olenemata soost ja monarhia toetusprotsent kusagil 80 juures. Uhke.

Kommentaarid

  1. Ma nägin ükskord Margrethest ühte dokki. Vabal ajal ta teeb ühele teatrile lavadekoratsioone ka :) Päris ilusaid.

    VastaKustuta
  2. Täitsa laia haardega ikka. Tundub muidugi juba näkku vaadates, et suht äge tädi on :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Lambiauhinnad 2025

Claire Keegan "Small things like these" Talvine ja rahulik. "Keedetud hirvede aja" kaanesümbolitest saab raamatut lugenuna aru. Lehm "Sõber mereröövli" kaanel on ka raamatus tähtis tegelane.  Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" "Armastus, lordid ja lõbuleedid" oligi nimelt lambika pealkirja tõttu lugemiseks võetud.  Isabel Allende "Vaimude maja" 2010. aasta augustis lugesin kümmekond esimest lehekülge. Järgmised 400+ lugesin sel aastal.  Kaur Riismaa "Väsinud valguse teooria" Sadakond lehekülge (ca 25%) lugesin ära. Ei suutnud suhestuda, kuigi lubati 90ndate nostalgiat. Andrei Makine "Sõber armeenlane" Ilus keel + suured universaalsed teemad Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen" Ettearvatav ja ülelihtsustatud. Elle McNicoll "Mingi säde" Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk" V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu" Berit Kaschan "Apr...

Statistika 2025

Kõrgeimalt hinnatud raamatud: Märkisin 2025. aasta jooksul üles infot loetud raamatute peategelaste kohta. Allpool on kõik peategelaste nimed ühes pilves. Absoluutarvus enim esinenud nimi oli Krisse (sama tegelane kolmes raamatus). Kahes erinevas raamatus oli peategelaseks Addie, kahes ka Nora ja Ella. Ainus korduv perenimi oli Kivimaa - sellesama kolm korda esinenud Krisse nimi. Peategelastest kaks kolmandikku olid naised, kolmandik mehed. (Sama muide loetud raamatute autorite puhul.) Peategelaste ametite puhul oli kordumist muidugi rohkem kui nimedega. 13 tegelast olid mingit sorti õpilased, 7 tegelast olid seotud kohvikuga (pidaja või töötaja) ja koguni 5 tegelast olid keeletoimetajad! Ehk polegi üllatav, mõeldes, et ikka ju soovitatakse kirjutada sellest, mida tead ja oskad - tundub usutav, et mitmed kirjanikud on keeletoimetamisega kursis. Oli 4 ajakirjanikku (või sellelaadset), 3 teadusega seotud ametit ja 3 raamatupoega seotud ametit. Kõige huvitavam amet oli ehk hobuserautaja....