Otse põhisisu juurde

Le

Minu naerul näikse olevat fännklubi. Või siis ehk mitte minu naerul, vaid sellel, et ma naeran. Jah, eks naer ole viimastel päevadel teemaks olnud. Mõtteteemaks ka peale niisama teemaks olemise. Nimelt on küsimus selles, kas kõigil inimestel üldse on naer. Ses osas, et kui mõni naerab, siis sellel on hääl, aga kui mõni teine naerab, siis teeb lihtsalt niimoodi iik-iik-iik. Ennast arvan (vähemalt aeg-ajalt) just sinna viimaste hulka kuuluvat. Ega ei kurda, nali on ikka sama naljakas ju. Sellegipoolest mõtlen, kust see tuleb. Kas naer on mingi geenidega seotud moodustis? Maitea, kui tihti on sama pere inimestel sarnane naer näiteks? Ja siis on muidugi ka see faktor, et naeru saab ise natuke suunata ja moonutada, kui pole just kontrollimatu pahvakuga tegemist.

/4 aasta tagune naerunimekiri/

Sarnasel teemal jätkates tuleb öelda, et päris hea huumoriga inimesi on endiselt olemas. Möödunud nädalavahetusel mitmes kohas nähtud/kuuldud/loetud.

Seda, et emad käivad mitmekaupa lastega jalutamas, ma teadsin, aga seda, et isad ka seda teevad, polnud veel näinud. Uhke.

Kui väga paistes jõe veepiirile väga lähedal seista, tekib tunne, nagu oleks kaelani vees.

Taustalaul: A*Teens - Upside Down (9 aasta tagant, meeldetuletuse eest tänud kassetiomanikele :)

Kommentaarid

  1. Geneetiline (ühe pere inimestel sarnane kõnetrakt?) ja sotsiolingvistiline (keskkond määrab mingil määral, millised maneerid sa omandad) mõju pere sees. Äkki...

    VastaKustuta
  2. Mnjah, ilmselt. Nagu suurema osa asjade puhul, osa loodust ja osa keskkonda.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...