Otse põhisisu juurde

Le

Minu naerul näikse olevat fännklubi. Või siis ehk mitte minu naerul, vaid sellel, et ma naeran. Jah, eks naer ole viimastel päevadel teemaks olnud. Mõtteteemaks ka peale niisama teemaks olemise. Nimelt on küsimus selles, kas kõigil inimestel üldse on naer. Ses osas, et kui mõni naerab, siis sellel on hääl, aga kui mõni teine naerab, siis teeb lihtsalt niimoodi iik-iik-iik. Ennast arvan (vähemalt aeg-ajalt) just sinna viimaste hulka kuuluvat. Ega ei kurda, nali on ikka sama naljakas ju. Sellegipoolest mõtlen, kust see tuleb. Kas naer on mingi geenidega seotud moodustis? Maitea, kui tihti on sama pere inimestel sarnane naer näiteks? Ja siis on muidugi ka see faktor, et naeru saab ise natuke suunata ja moonutada, kui pole just kontrollimatu pahvakuga tegemist.

/4 aasta tagune naerunimekiri/

Sarnasel teemal jätkates tuleb öelda, et päris hea huumoriga inimesi on endiselt olemas. Möödunud nädalavahetusel mitmes kohas nähtud/kuuldud/loetud.

Seda, et emad käivad mitmekaupa lastega jalutamas, ma teadsin, aga seda, et isad ka seda teevad, polnud veel näinud. Uhke.

Kui väga paistes jõe veepiirile väga lähedal seista, tekib tunne, nagu oleks kaelani vees.

Taustalaul: A*Teens - Upside Down (9 aasta tagant, meeldetuletuse eest tänud kassetiomanikele :)

Kommentaarid

  1. Geneetiline (ühe pere inimestel sarnane kõnetrakt?) ja sotsiolingvistiline (keskkond määrab mingil määral, millised maneerid sa omandad) mõju pere sees. Äkki...

    VastaKustuta
  2. Mnjah, ilmselt. Nagu suurema osa asjade puhul, osa loodust ja osa keskkonda.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...