Otse põhisisu juurde

Ilusat kevadet ehk meeleolukat ööd!

Viimastel kuudel küsitakse tihti, millega ma õigupoolest tegelen. Siin mõned esimesena pähetulnud näited sellest, mis möödunud ~3 kuu jooksul ette on tulnud:
  • piruetid meie suhteliselt libedal põrandal
  • happy dance
  • hunnikud (peamiselt Kathriini) olümpiasnäkke
  • sajatused kommentaatorite suunas
  • lugematu hulk netiavaruste suvalisi fakte (MB lemminäitleja on Adam Sandler, Helveetsia on naissoost jms)
  • lugematu hulk kommentaatorite suust kukkunud suvalisi fakte (Sinead ja John on õde ja vend, Šveits on piruettidemaa)
  • pildid, mida ehk soovin, et poleks näinud
  • videod, mida võiks uumuri mõttes veel korra vaadata
  • keeleõpe (nt väljend Calm as a cucumber)
  • avardunud teadmised mitmesuguste riikide ajakirjandusest(mis värk on Õhtulehe-nimeliste väljaannetega, et need igal pool olemas on?)
  • silmailu (ei hakka laua ega kalevi alla sedagi peitma), ja millised ninad, millised ninad!
  • rõõm sellest, et on veel nii palju hullemaid

Kommentaarid

  1. eem... Kas see oli nüüd see, et sa said teada, miks on igal pool õhtulehed, või sa said teada, et igal pool on õhtulehed, aga sa veel ei tea, miks?

    VastaKustuta
  2. Sain teada, et on igal pool on. Tont teab miks.

    VastaKustuta
  3. Ei tea, kas me saime sellest teada ühest ja samast kohast? Igatahes mina hakkasin seda võtma nüüd kui teatud tüüpi ajakirjandusväljaannet ja teadagi, mis tüüpi see meie õhtuleht on.

    VastaKustuta
  4. Vat eks, mul on ka selline mulje jäänud, et see on igal pool selline kollasemat sorti väljaanne.

    VastaKustuta
  5. Sest vanal hallil aal, kui autod veel hobusekiirusel sõitsid ja fotod mustvalged olid, siis ilmusid ajalehed (vähemalt) kaks korda päevas. Hommikuses/päevases lehes olid eelmise õhtu börsihinnad ja tähtsamad poliitilised uudised ja kuulutused ja neid lugesid tähtsad kaabu ja piibuga onud. Ja siis õhtupoolikul jooksid pisikesed soni ja põlvikutega posid mööda tänavat ja röökisid et sentsatsioon see ja teine ja müüsid õhtuseid lehti, mis olid pärastlõunaselt lihtsama sisuga. Ehk siis lihtsustatud variant sellest, miks õhtuleht on õhtuleht :)

    VastaKustuta
  6. Umbes sarnase versiooni mõtlesin minagi oma peas välja.

    *on väga rahul*

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...