Otse põhisisu juurde

Võõras, osa 4

Üle kolme kuu eile jälle. Seekordne kohtumine toimus hoopis ühes kesklinna raamatupoes. Ühel hetkel ta lihtsalt seisis minu kõrval. Mina muigasin ja sirvisin raamatut Toomas Ubast, tema ilmselt ei muianud ja vaatas vist Lagle Pareki raamatut. Ma natuke lootsin, et ta ka selle Uba raamatu vastu huvi tunneb, aga noh, palju sa ikka tahad.

Üritasin siis edasi jälgida, mis raamatuid ta veel vaatab, väga palju see muidugi ei õnnestunud, kuivõrd üritasin võimalust mööda ka mittejälitajalikku muljet jätta. Aga mingi hetk ta võttis tolle ülikooli anekdootide(ja muidu naljakate lugude) raamatukese ja istus seda diivanile lugema.

Varsti oli ta raamatulaudu kammimas tagasi ja küsis müüja käest mingi allahindluses oleva raamatu kohta. Ma ei saanud algul ise arugi, aga kui nägin, et ta räägib, võtsin automaatselt kõrvaklapi kõrvast ära, oli ju vaja kuulda. Tema sai raamatu igal juhul kätte ja mina muidugi üritasin kõigest väest näha, mis see on. Ei näinud, kuigi jõllitasin isegi liiga hullult ilmselt. Aga pealkirjas oli sõna "skorpion". Tähtkujuraamat ei tundunud siiski olevat.

Vahepeal läksin mina poest minema ja kui olude sunnil mõne aja pärast tagasi pöördusin, oli ta ikka veel seal. Tubli.

Tjah, võib-olla nägin teda seekord liiga lähedalt.

Võõras, osa 3

Kommentaarid

  1. Mulle meeldib viimane lause(Y)
    T.

    VastaKustuta
  2. Mulle ka.
    Anyway - sa IKKAGI nägid teda JÄLLE! Ja mulle meeldiks, kui sa oleksid temasse armunud. Kui ma näiteks oleksin temasse armunud, siis ma küll oleksin teadnud mida teha. Mm...ma loodan, et ta märkas jõllitamist. :D

    VastaKustuta
  3. Oleks huvitavam, kui oleks, aga ei ole.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...