Otse põhisisu juurde

Õnneliku abielu saladus ja armuvalus enesetapja

Ammu pole midagi kirjutatud. Näpud sügelevad, kirjutaks siis. Lugesin just mingist värskest uurimusest selle kohta, millised abielud kõige õnnelikumad on. Nõndaks. See, et tegemist peaks olema sama kultuuritaustaga inimestega, kelle mõlema jaoks on see esimene abielu, on üsnagi arusaadav. Edasi tuleb tingimus, et mees olgu naisest 5 aastat vanem ja naine olgu mehest targem. Kusjuures suurim õnnevõimalus on juhul, kui naine on mehest 27% targem. Selline see statistika on, igasuguseid vahvaid asju saab välja arvutada. Öeldi sedagi veel, et hea on see, kui naisel on ülikooliharidus ja mehel pole.

Minu tutvumiskuulutus näeks siis välja umbes nii: Tutvun 28-aastase meesterahvaga, kellel varasem abielukogemus puudub. Peaksid olema eestlane ja hea, kui pärineksid väikelinnast või maalt. Ülikoolis võiksid olla mitte käinud. Kui oled käinud, siis peaasi, et pole lõpetanud. Esimene kohtumine toimuks minu soovil suvise akadeemilise testi sooritamise aegu. Kui sinu tulemus on minu omast parem või pole piisavalt palju minust halvem, jääb edasi lähedane suhtlemine ära.

Nomaitea. Kõige muuga võiks kombes olla, aga et mina pean see targem pool olema ja nii palju veel. Tjah, öelgem ausalt, et sellist härrast mina lihtsalt ei tahaks. Misganes tolleks tarkuse mõõdupuuks siis on.

"Noore Wertheri kannatusi" lugesin. Mõtlesin, et on märksa dramaatilisem või et Wertheri nutulaul moodustab raamatust suurema osa, märksa rohkem oleks nii meeldinud. Aga muidu oli stiil selline nagu tol ajal tihti oli- luuleline ja ilutsev. Ei seganud.

Tolle raamatuga tuleb meelde, kuidas keskkooli ajal sellest koolis rääkisime ja minu ülesanne oli raamatu lõpp läbi lugeda, et sellest teistele rääkida. Lugesin siis läbi ja ise olin jube rahul endaga, kuna olin tähele pannud, et Werther suri täpselt 12 tundi peale seda, kui end tulistanud oli. Tahtsin siis seda oma jutustuses ka kasutada ja ütlesin: "Werther suri 12 tundi peale seda, kui oli ennast ära tapnud." Kõik naersid ja mina ei saanud tükk aega pihta.

Kommentaarid

  1. Selle peale tuleb kohe meelde see et..
    "ta oli väga vaene, sest tal ei olnud palju raha"
    ;)

    VastaKustuta
  2. Ajee, tuli jälle ära!:D
    T.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...