Ammu pole midagi kirjutatud. Näpud sügelevad, kirjutaks siis. Lugesin just mingist värskest uurimusest selle kohta, millised abielud kõige õnnelikumad on. Nõndaks. See, et tegemist peaks olema sama kultuuritaustaga inimestega, kelle mõlema jaoks on see esimene abielu, on üsnagi arusaadav. Edasi tuleb tingimus, et mees olgu naisest 5 aastat vanem ja naine olgu mehest targem. Kusjuures suurim õnnevõimalus on juhul, kui naine on mehest 27% targem. Selline see statistika on, igasuguseid vahvaid asju saab välja arvutada. Öeldi sedagi veel, et hea on see, kui naisel on ülikooliharidus ja mehel pole.
Minu tutvumiskuulutus näeks siis välja umbes nii: Tutvun 28-aastase meesterahvaga, kellel varasem abielukogemus puudub. Peaksid olema eestlane ja hea, kui pärineksid väikelinnast või maalt. Ülikoolis võiksid olla mitte käinud. Kui oled käinud, siis peaasi, et pole lõpetanud. Esimene kohtumine toimuks minu soovil suvise akadeemilise testi sooritamise aegu. Kui sinu tulemus on minu omast parem või pole piisavalt palju minust halvem, jääb edasi lähedane suhtlemine ära.
Nomaitea. Kõige muuga võiks kombes olla, aga et mina pean see targem pool olema ja nii palju veel. Tjah, öelgem ausalt, et sellist härrast mina lihtsalt ei tahaks. Misganes tolleks tarkuse mõõdupuuks siis on.
"Noore Wertheri kannatusi" lugesin. Mõtlesin, et on märksa dramaatilisem või et Wertheri nutulaul moodustab raamatust suurema osa, märksa rohkem oleks nii meeldinud. Aga muidu oli stiil selline nagu tol ajal tihti oli- luuleline ja ilutsev. Ei seganud.
Tolle raamatuga tuleb meelde, kuidas keskkooli ajal sellest koolis rääkisime ja minu ülesanne oli raamatu lõpp läbi lugeda, et sellest teistele rääkida. Lugesin siis läbi ja ise olin jube rahul endaga, kuna olin tähele pannud, et Werther suri täpselt 12 tundi peale seda, kui end tulistanud oli. Tahtsin siis seda oma jutustuses ka kasutada ja ütlesin: "Werther suri 12 tundi peale seda, kui oli ennast ära tapnud." Kõik naersid ja mina ei saanud tükk aega pihta.
Minu tutvumiskuulutus näeks siis välja umbes nii: Tutvun 28-aastase meesterahvaga, kellel varasem abielukogemus puudub. Peaksid olema eestlane ja hea, kui pärineksid väikelinnast või maalt. Ülikoolis võiksid olla mitte käinud. Kui oled käinud, siis peaasi, et pole lõpetanud. Esimene kohtumine toimuks minu soovil suvise akadeemilise testi sooritamise aegu. Kui sinu tulemus on minu omast parem või pole piisavalt palju minust halvem, jääb edasi lähedane suhtlemine ära.
Nomaitea. Kõige muuga võiks kombes olla, aga et mina pean see targem pool olema ja nii palju veel. Tjah, öelgem ausalt, et sellist härrast mina lihtsalt ei tahaks. Misganes tolleks tarkuse mõõdupuuks siis on.
"Noore Wertheri kannatusi" lugesin. Mõtlesin, et on märksa dramaatilisem või et Wertheri nutulaul moodustab raamatust suurema osa, märksa rohkem oleks nii meeldinud. Aga muidu oli stiil selline nagu tol ajal tihti oli- luuleline ja ilutsev. Ei seganud.
Tolle raamatuga tuleb meelde, kuidas keskkooli ajal sellest koolis rääkisime ja minu ülesanne oli raamatu lõpp läbi lugeda, et sellest teistele rääkida. Lugesin siis läbi ja ise olin jube rahul endaga, kuna olin tähele pannud, et Werther suri täpselt 12 tundi peale seda, kui end tulistanud oli. Tahtsin siis seda oma jutustuses ka kasutada ja ütlesin: "Werther suri 12 tundi peale seda, kui oli ennast ära tapnud." Kõik naersid ja mina ei saanud tükk aega pihta.
Kommentaarid
"ta oli väga vaene, sest tal ei olnud palju raha"
;)
T.