Otse põhisisu juurde

Otsad kokku, osa 2

Nõnda siis nimekiri number kaks ehk juba vana tuttav.

suurim prohmakas
- mitteilmumine
suurim kordaminek - kooli osas pole justkui kurta
parim eesti tutvus – ei ütle (kunagi lugedes kindlasti ise ka enam ei mäleta, keda täpselt ma siin mõtlesin, aga ikka ei ütle)
parim muu tutvus – mõned vahvad fiktsionaalsed karakterid
halvim eesti tutvus – on inimesi, keda ei saa mitte tunda
halvim muu tutvus – orksibrasiillased on ikka veel kadunud
lemmik telefonikõne – sihuke, kus sai kellelegi kärbseid pähe ajada
aasta lause – "Mingi show käib kogu aeg." (KU)
aasta kõige lollim küsimus – mõni elu.24 küsitlus
minu kõige lollim sõnaaps – enda omi ei tule meelde(sest kes siis ikka palki silmas näeb), aga igal pool ümber on aina rohkem ja hullemad
lemmikvoodikaaslane – enda valitud mõtted
lemmikfilm - “Milk”, "2 days in Paris" oli ka suhteliselt humoorikas.
lemmikraamat - Alan Hollinghurst "Iluliin"
suurim ettevõtmine – polegi ette võtnud, kõik on ise ette tulnud rohkem
lemmiktelesari – mitmed, "Six Feet Under" on suvest saati ülevaatamisel nt. Fox Life'i vaatan ka hoolega :P
suurim rõõm – kui mitu korda järjest hullult vedas, nii ei saa vedada lihtsalt
suurimad pisarad – täitsa kasulikud
suurim üllataja – ise (jube diip, ma tean)
kõige khuulim koht – jõgi
kõige khuulim hommik – siis kui keegi(Mari näiteks) külas oli ja sai hommikusööki süüa(putru näiteks)
kõige halvem hommik – mitmed närvikülma ja -tõmblustega
kõige khuulim kink – NIIMOODI vedas mitu korda ma räägin, noh!
parim kohvikaaslane – hommikul väljastatud värske internet
kõige kallimad – on endiselt kõige kallimad
kõige khuulim kooliaine – Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse
suurim shokk – NIIMOODI vedas mitu korda ma räägin, noh!
parim laul – the Bird and the Bee "My love" (ütleb ka last.fm)
kõige parem koht – dušinurgas mulle suhteliselt meeldib
parasiitsõna - sviit!
leid – peab olema see, et ma lõpuks aru sain, et Firefoxi ikooni peal on rebane
drama queen - muidugi mina
parim kuu - jaanuar-veebruar, juuli
läbikukkunud idee – jätaks ühe eksami ette 5 päeva aega, et sel ajal kohustuslikud raamatud läbi lugeda
parim sms – sisult sama, mis siin vanaprouast räägitakse
räigeim stoori – kirved
aasta jook - tihedas rebimises sai aasta lõpuga teistest ette piparmünditee
aasta avastus – 110. korda: Eesti on ikka nii väike!
kõige mõttetum tegu - vihastamine

2008
2007

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...