Otse põhisisu juurde

Vanast aastast, kui lubate

Järjekordne blogirööv toime pandud, on võimalus teha minu kahte lemmikut: nimekirju ja statistikat. Nõnda siis aastast 2007.


suurim prohmakas - kool
suurim kordaminek - orienteerumine mitmesugune
parim eesti tutvus – mitu, ja oleneb, keda tuttavaks nimetada
parim muu tutvus – üks šoti poissmees meenub
halvim eesti tutvus – halba pole, pigem imelik – need, kes mind valesti mõistavad
halvim muu tutvus – orksibrasiillased, kui neid tutvusteks nimetada
lemmik telefonikõne – ehk mõni selline, kus esimest korda kellegi häält kuulsin
aasta lause – “Sitt lugu, siilike”
aasta lollim küsimus – “Kas riided anname siia või sinna garderoobi?”
minu kõige lollim sõnaaps – ikka see, mis puutub sõna “Virumaa” kirjutamisse arvutiklaviatuuril, “bussireisid” ka
lemmikvoodikaaslane – Laura (sest temaga saab ka kitsas voodis magada, kuna tal on omadus vähe ruumi võtta)
lemmikfilm - “Sügisball”
lemmikraamat - Krossi "Mesmeri ring"?
suurim ettevõtmine – mnjah, mis nüüd mina…tööleminek siis
lemmiktelesari – “Seks ja linn”
suurim rõõm – salajane ja sallisisene
suurimad pisarad – pole läbimõõtu arvutanud, raske öelda tegelt ka
suurim üllataja – need, keda varem ei tundnud või nii hästi ei tundnud
kõige khuulim koht – need, kus varem polnud käinud (mitmesuguseid kööke tõstaks esile)
kõige khuulim hommik – õhtune
kõige halvem hommik – see, mis oli viimane
kõige khuulim kink – lambikink
parim kohvikaaslane – kes iganes tööl juhtub olema
kõige kallimad – siin ma pean ütlema, et tervitan seda ja seda? Tervitan seda ja seda.
kõige khuulim kooliaine – Vene impeeriumi ajalugu
suurim shokk – limukad igasugused
parim laul – ärge tehke seda paluuuun!!! Midagi Öblikult. “Armastus päästab maailma”
kõige parem koht – suvel hästi soojaga botaanikaaias
parasiitsõna - nunuh
leid – Tallinn
drama queen - jaah, ei olegi mina
parim kuu - juuli-august
läbikukkunud idee – võiks ülikooli lõpetada
parim sms – lühike ja selge, meeldiva sõnumiga
räigeim stoori – limukad igasugused
aasta jook - jäätee
aasta avastus – isegi kui aega läheb natuke kauem, kui sa tahaks, siis lõpuks aeg ikkagi aitab

kõige mõttetum tegu - pidev passimine

Kommentaarid

  1. see oli mõnus lugemine jälle. :)
    leidis tallinna, heheh! :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...