Otse põhisisu juurde

Vanast aastast, kui lubate

Järjekordne blogirööv toime pandud, on võimalus teha minu kahte lemmikut: nimekirju ja statistikat. Nõnda siis aastast 2007.


suurim prohmakas - kool
suurim kordaminek - orienteerumine mitmesugune
parim eesti tutvus – mitu, ja oleneb, keda tuttavaks nimetada
parim muu tutvus – üks šoti poissmees meenub
halvim eesti tutvus – halba pole, pigem imelik – need, kes mind valesti mõistavad
halvim muu tutvus – orksibrasiillased, kui neid tutvusteks nimetada
lemmik telefonikõne – ehk mõni selline, kus esimest korda kellegi häält kuulsin
aasta lause – “Sitt lugu, siilike”
aasta lollim küsimus – “Kas riided anname siia või sinna garderoobi?”
minu kõige lollim sõnaaps – ikka see, mis puutub sõna “Virumaa” kirjutamisse arvutiklaviatuuril, “bussireisid” ka
lemmikvoodikaaslane – Laura (sest temaga saab ka kitsas voodis magada, kuna tal on omadus vähe ruumi võtta)
lemmikfilm - “Sügisball”
lemmikraamat - Krossi "Mesmeri ring"?
suurim ettevõtmine – mnjah, mis nüüd mina…tööleminek siis
lemmiktelesari – “Seks ja linn”
suurim rõõm – salajane ja sallisisene
suurimad pisarad – pole läbimõõtu arvutanud, raske öelda tegelt ka
suurim üllataja – need, keda varem ei tundnud või nii hästi ei tundnud
kõige khuulim koht – need, kus varem polnud käinud (mitmesuguseid kööke tõstaks esile)
kõige khuulim hommik – õhtune
kõige halvem hommik – see, mis oli viimane
kõige khuulim kink – lambikink
parim kohvikaaslane – kes iganes tööl juhtub olema
kõige kallimad – siin ma pean ütlema, et tervitan seda ja seda? Tervitan seda ja seda.
kõige khuulim kooliaine – Vene impeeriumi ajalugu
suurim shokk – limukad igasugused
parim laul – ärge tehke seda paluuuun!!! Midagi Öblikult. “Armastus päästab maailma”
kõige parem koht – suvel hästi soojaga botaanikaaias
parasiitsõna - nunuh
leid – Tallinn
drama queen - jaah, ei olegi mina
parim kuu - juuli-august
läbikukkunud idee – võiks ülikooli lõpetada
parim sms – lühike ja selge, meeldiva sõnumiga
räigeim stoori – limukad igasugused
aasta jook - jäätee
aasta avastus – isegi kui aega läheb natuke kauem, kui sa tahaks, siis lõpuks aeg ikkagi aitab

kõige mõttetum tegu - pidev passimine

Kommentaarid

  1. see oli mõnus lugemine jälle. :)
    leidis tallinna, heheh! :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...