Otse põhisisu juurde

Sigmund või asi

Unenägude periood paistab taas olevat alanud. Ükspäev nägin Ingridi töögraafikut unes, täna nägin ühte kummalist söömaaja eelset aega ja lisaks veel midagi, millest suuremat osa ei mäleta, aga üks osa oli selline, et külitasin mingi järsaku serva peal, kui äkki tuli keegi mees(elus pole teda näinud) ja ütles, et ma ei tohi kukkuda. Mina vastasin seepeale, et ma siis ei kukugi, tõmbasin end serva pealt ära ja tegin enda kohta julgeid liigutusi. Äratus muidugi tuli kohe varsti, ei tea, kuidas see asi lõppes, kuigi võib spekuleerida. Igal juhul ärgates mõtlesin, et see oligi vist minu catcher in the rye. Aga see, miks ta täiesti võõras mees oli, on võib-olla sellepärast, et tegelikult sellist püüdjat ei saa olemas olla. Ja selle märgiks olin ma ju ka ise see, kes ennast serva pealt tasapinnale vinnas.
Sellega meenub, et oma kunagi tavapäraseid sõja- ja küüditamisunesid pole ma enam täitsa ammu näinud. Ilmselt on minu seisundis midagi muutunud, kuigi ise ei adu.

Kommentaarid

  1. Hehe,mul ka viimasel ajal päris huvitavad unenäod. Mõned ööd tagasi näiteks nägin,et sain kolmikud tütred ning sättisin igale eri värvi kivikese kaela,et ma lastel vahet teeks.

    Sõjaunenägusid nägin mina tihti umbes nelja-aastasena. Kui vanalt sina? Ei usu eriti,et nende nägemist saab mingi vanusega seostada.

    Aga mis puutub teemasse "unenägude mees"... Kunagi pubekana armusin ühte kutti,keda unes nägin, aga päriselus kunagi näinud polnud. Miskipärast nagu uskusin,et ehk on ta päriselt olemas, a´la et kuidas mu alateadvus sai mu unenägudesse täiesti võõra kuti tuua,eks. Heh....tegin veel ennustusi,et mis see kutt minust tahta võiks või minust mõtleb jne. Aga rohkem ma teda vist unes ei näinudki ja sain temast vist kergelt üle. Eks oli reaalsuses huvitavamaid... ;)

    Oijah...jäin teise blogis liiga pikalt seletama... :$

    VastaKustuta
  2. Ma mingi ülikooli ajal alles nägin seda sõjavärki.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...