...see asi, mida ma eile enne magamajäämist mõtlesin, õigemini tundsin. Kas sina oled kunagi tundnud, kuidas veri soontes voolab? Ma ei mõtle, et pulssi tunned, vaid sellist..noh, voolamist. Minul on vasaku käe keskmise sõrme peal üks natukene paremini nähtav veresoon ja eile olid sellega imelikud lood. Algul tundus nagu juuksekarv oleks selle sõrme peal, selline naljakas kõdi, aga kui ma paar korda olin seda "karva" üritanud edutult ära võtta, siis sain aru, et hohoo, see on vist hoopis verevoog.
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Miskipärast maalis see mu silme ette väga imeliku pildi. Sündsuse huvides jätan asja kirjeldamata... Aga kõik algas sellest,et tegemist oli vasaku käe keskmise sõrmega... :D
VastaKustuta