Otse põhisisu juurde

Unetus

Reeglina mul pole kombeks kirjutada kirjeldusi sündmustest, aga täna ma teen seda, sest kell on neli läbi ja mul pole und. Niisiis, 24.veebruar. Hommikul pool üheksa ärgata oli peaaegu rõõm, ei märkigi valusatest silmadest millegipärast. Teichmanni võidu jõudsin ka enne Vanemuisse minekut ära näha. Mis muud kui tore alati, kui kenadel meesisenditel hästi läheb. Iseenesestki mõista mitte ainult sellepärast, et nad kenad on.
Aga kontserto ettevalmistamine läks loginal, logisev liikumine on ka liikumine, täitsa huvitav lausa. Ja nüüd suurepärane osa - trepid ja kõrged lavakonstruktsioonid. Mina veel arvasin, et ma ei karda kõrgust. Kõikuva metallkoletise peal ikka kardan küll. Mitte et see kogu aeg värisenud oleks, ainult vahepeal(hoogsate lugude aegu näiteks).
Toredatest asjadest rääkides ei saa unustada seda vaimustavat laulu...veteema miski asi. 4 salmi suhteliselt seosusetut teksti suhteliselt kiires tempos, salmi vaheosa moodustajaks eri variatsioonid pimm-pommist+ rütmihäired. Neid sõnu ma pähe ei saanud ja ei saagi, sest noot lendas natuke enne kontserto lõppu lavahiiglase kuhugi vahele. Ei ole hirmus kahju.
Naiskoorid on õudselt õpetlikud. Vaata neid ja kohe saad aru, miks mehi vaja on. Selles osas on natuke kahju, et mees olemine(vähemalt Eestis) sind kohe kuhugi riskigruppi seab.
Toomas Hendrik on varju pealt ka väga hästi äratuntav mees.
Mul vist läheb hääl ära, aga ega aru sellest pähe tule.
Televisioon on mõningates olukordades nagu konservtoidu söömine isetehtu asemel.
Minust ei saa alkohoolikut, kõik usuvad eks?
"Nimed marmortahvlil" tuli ka. 2 väga head kohta, üks isamaaline, üks romantiline. Ei, see viimane pole see, kus paljad varbaid näidatakse.Üks teine on.
Magada ma vist ei saa sellepärast praegu, et kofeiinilaks on, tõmblen ja süda väriseb.Joni Mitchell rahustajana?Natuke toimib, kuna ma seda plaati praegu esimest korda elus kuulan ja assotsatsioone väga pole.
Kuidas ma küll lusika sain unustada? Tartu kui ülikoolilinn ikka muretseb, et endistel, praegustel ja tulevastel tudengitel lusikas kotis oleks.Karbiga. Sest karpi saab ehk vaikselt natuke salatit või pikkpoissi sokutada.
Vist ei tulnudki ikka väga kirjeldus, siis hea. Uumur on meie sõber, vingumine ei ole.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi...
Postita kommentaar
Loe edasi »