Otse põhisisu juurde

Unetus

Reeglina mul pole kombeks kirjutada kirjeldusi sündmustest, aga täna ma teen seda, sest kell on neli läbi ja mul pole und. Niisiis, 24.veebruar. Hommikul pool üheksa ärgata oli peaaegu rõõm, ei märkigi valusatest silmadest millegipärast. Teichmanni võidu jõudsin ka enne Vanemuisse minekut ära näha. Mis muud kui tore alati, kui kenadel meesisenditel hästi läheb. Iseenesestki mõista mitte ainult sellepärast, et nad kenad on.
Aga kontserto ettevalmistamine läks loginal, logisev liikumine on ka liikumine, täitsa huvitav lausa. Ja nüüd suurepärane osa - trepid ja kõrged lavakonstruktsioonid. Mina veel arvasin, et ma ei karda kõrgust. Kõikuva metallkoletise peal ikka kardan küll. Mitte et see kogu aeg värisenud oleks, ainult vahepeal(hoogsate lugude aegu näiteks).
Toredatest asjadest rääkides ei saa unustada seda vaimustavat laulu...veteema miski asi. 4 salmi suhteliselt seosusetut teksti suhteliselt kiires tempos, salmi vaheosa moodustajaks eri variatsioonid pimm-pommist+ rütmihäired. Neid sõnu ma pähe ei saanud ja ei saagi, sest noot lendas natuke enne kontserto lõppu lavahiiglase kuhugi vahele. Ei ole hirmus kahju.
Naiskoorid on õudselt õpetlikud. Vaata neid ja kohe saad aru, miks mehi vaja on. Selles osas on natuke kahju, et mees olemine(vähemalt Eestis) sind kohe kuhugi riskigruppi seab.
Toomas Hendrik on varju pealt ka väga hästi äratuntav mees.
Mul vist läheb hääl ära, aga ega aru sellest pähe tule.
Televisioon on mõningates olukordades nagu konservtoidu söömine isetehtu asemel.
Minust ei saa alkohoolikut, kõik usuvad eks?
"Nimed marmortahvlil" tuli ka. 2 väga head kohta, üks isamaaline, üks romantiline. Ei, see viimane pole see, kus paljad varbaid näidatakse.Üks teine on.
Magada ma vist ei saa sellepärast praegu, et kofeiinilaks on, tõmblen ja süda väriseb.Joni Mitchell rahustajana?Natuke toimib, kuna ma seda plaati praegu esimest korda elus kuulan ja assotsatsioone väga pole.
Kuidas ma küll lusika sain unustada? Tartu kui ülikoolilinn ikka muretseb, et endistel, praegustel ja tulevastel tudengitel lusikas kotis oleks.Karbiga. Sest karpi saab ehk vaikselt natuke salatit või pikkpoissi sokutada.
Vist ei tulnudki ikka väga kirjeldus, siis hea. Uumur on meie sõber, vingumine ei ole.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...
Postita kommentaar
Loe edasi »