Otse põhisisu juurde

Muusikast

"Kumb oli enne, kas muusika või kurbus? Kas ma kuulasin muusikat, sest olin kurb? Või olin kurb sellepärast, et kuulasin muusikat?"
(N.Hornby "Elu edetabelid")
Töötab mõlemat pidi, järeleproovitud. Music has got a way...kuidas seda eesti keelde võikski tõlkida? Muusikal on moodus? Natuke vildakas.
Aga muusika on mingi selline imeasi, millest mina pole veel päriselt aru saanud. Kuidas midagi sellist saab üldse olemas olla? Sellised küsimused tekitavad omakorda küsimuse, miks ei võiks ma olla klaverivirtuoos, kelle jaoks muusika on elu. Kas see poleks hea ja lihtne ning samas omal heal moel keeruline, et mitte end ammendada? Aga klaveri mängimiseks on mul ilmselgelt liiga lühikesed sõrmed, mitte et see määrav oleks või midagi, aga see on üks väike asi paljude hulgas. Piirdun Chopini kuulamisega for the time being.
Hambaarsti juurde jalutamise laul - Jaan Tätte "Kokku"
Pimedas bussis kuulamise laul - Air "Venus"
Kubuse tekitamise pala - Craig Armstrong "Glasgow love theme"
Elurõõmu laulud - Dagö "Vaadake paremat poolt" & The Kooks " She moves in her own way"
Ihaste peale mõtlemise laul - Jaan Tätte "Ilus hetk"
Salapärase persooni peale mõtlemise laul - Jääboiler "Kõik on võimalik"
Kurva tuju laul - The Verve "The drugs don't work"
Natuke kurva tuju laul - The Beatles "Strawberry fields forever"
Kauge lapsepõlve meenutamise laulud - Ace of Base "All that she wants" & Guns'n'Roses "November rain"
Pimedas mööda auklikku teed koju kõndimise laul - Dagö "Maantee"
Emajõe ääres jalutamise laulud - Liisi Koikson "Kuu" & Sisaski Jõuluoratoorium(noortekoori esituses, sobib Emajõe äärde üllatavalt hästi)
2004.aasta suve laul - The Rasmus "Madness"
Hommikulaul - U2 "Beautiful day"
Jõhvist väljasõitmise laul - Dagö "Presentatsioon"
Mööda öist tänavat inimtühjas bussis kojusõitmise laul - Zemfira "Traffic"
Kastesele hommikule mõtlemise laul - Dagö "Kuula kuula"
Hea diktsiooni harjutamise laul - Savage Garden "I want you"
Tänavalambi vaatamise laul - Vaiko Eplik & Eliit "Armastus päästab maailma"

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...