Otse põhisisu juurde

Muusikast

"Kumb oli enne, kas muusika või kurbus? Kas ma kuulasin muusikat, sest olin kurb? Või olin kurb sellepärast, et kuulasin muusikat?"
(N.Hornby "Elu edetabelid")
Töötab mõlemat pidi, järeleproovitud. Music has got a way...kuidas seda eesti keelde võikski tõlkida? Muusikal on moodus? Natuke vildakas.
Aga muusika on mingi selline imeasi, millest mina pole veel päriselt aru saanud. Kuidas midagi sellist saab üldse olemas olla? Sellised küsimused tekitavad omakorda küsimuse, miks ei võiks ma olla klaverivirtuoos, kelle jaoks muusika on elu. Kas see poleks hea ja lihtne ning samas omal heal moel keeruline, et mitte end ammendada? Aga klaveri mängimiseks on mul ilmselgelt liiga lühikesed sõrmed, mitte et see määrav oleks või midagi, aga see on üks väike asi paljude hulgas. Piirdun Chopini kuulamisega for the time being.
Hambaarsti juurde jalutamise laul - Jaan Tätte "Kokku"
Pimedas bussis kuulamise laul - Air "Venus"
Kubuse tekitamise pala - Craig Armstrong "Glasgow love theme"
Elurõõmu laulud - Dagö "Vaadake paremat poolt" & The Kooks " She moves in her own way"
Ihaste peale mõtlemise laul - Jaan Tätte "Ilus hetk"
Salapärase persooni peale mõtlemise laul - Jääboiler "Kõik on võimalik"
Kurva tuju laul - The Verve "The drugs don't work"
Natuke kurva tuju laul - The Beatles "Strawberry fields forever"
Kauge lapsepõlve meenutamise laulud - Ace of Base "All that she wants" & Guns'n'Roses "November rain"
Pimedas mööda auklikku teed koju kõndimise laul - Dagö "Maantee"
Emajõe ääres jalutamise laulud - Liisi Koikson "Kuu" & Sisaski Jõuluoratoorium(noortekoori esituses, sobib Emajõe äärde üllatavalt hästi)
2004.aasta suve laul - The Rasmus "Madness"
Hommikulaul - U2 "Beautiful day"
Jõhvist väljasõitmise laul - Dagö "Presentatsioon"
Mööda öist tänavat inimtühjas bussis kojusõitmise laul - Zemfira "Traffic"
Kastesele hommikule mõtlemise laul - Dagö "Kuula kuula"
Hea diktsiooni harjutamise laul - Savage Garden "I want you"
Tänavalambi vaatamise laul - Vaiko Eplik & Eliit "Armastus päästab maailma"

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...