Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited:

• Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema
• Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde
• Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg

Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar. 

Kunagi kirjutasin siin blogis nii Margareti kui Louise'i kohta väiksed tutvustused. 

Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll. Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et see on specially enlarged and adapted. 

Mida enam lugesin, seda enam sain aru, mida see enlarged and adapted võib tähendada. Seda, et suur osa raamatust pole sellest inimesest, kellele pealkiri viitab. Mitu-mitu lehekülge on näiteks Louise'i isa sõjaväelise karjääri kohta Briti mereväes. Siis on terve peatükk, mis koosneb mitte Louise'i kirjutatud kirjadest vaid talle kirjutatud kirjadest. Kirjutaja oli tema vend ja kirjade sisu on puhtalt selle venna maailmas ringi reisimine - mis Hongkongis juhtus ja keda Tais kohtasin. Louise'ist ei midagi. Ju siis briti lugejale on huvitav, kuivõrd Louise'i vend oli Ühendkuningriigis üsna kuulus persoon (tuntud kui lord Mountbatten). 

Raamatu lõpuotsas on peatükk "Personality", mis peaks ju Louise'i isiksusest rääkima. Natuke räägib ka. Aga siis läheb jutt Louise'i häbelikkuse pealt sellele, et veel paljud kuningannad ajaloos on häbelikud olnud ja kes nad kõik olid ja mida nad kartsid. Sealt edasi liigume Louise'i abikaasa Gustav VI Adolfi hobide juurde (arheoloogia, idamaade kunst). Huvitav ju, aga miks selles raamatus vajalik?

Kogu eelneva pahmelduse võib ilmselt kokku võtta sõnadega polnud piisavalt materjali. Mulje jäi, et oli tingimata vaja raamat kirjutada hiljuti surnud kuningannast ja siis sai kiiruga midagi kokku klopsitud. (Raamatu rootsikeelne väljaanne ilmus 1965 ehk samal aastal kui Louise suri.)

Kui midagi positiivset tuua, siis raamatu alguses olnud kolm sugupuud olid kasulikud. Ikka on sellistes raamatutes, kus nimesid palju ja tihti kattuvaid. Ja need osad, kus päriselt sellest inimesest juttu oli, kellest raamat olema peaks, olid ju informatiivsed. Kui välja arvata püüe inimesi täiuslikena näidata. Mulle tundub, et tollal oli (kuninglikke perekondi puudutavate raamatute puhul) niimoodi tavaks.