Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal : 10 aasta parimad

Aastatest 2013-2022. Loomulikult minu arvamus, kelle siis veel. 

Eesti laulud ja võidulaulud jätsin välja (Sobral, Måneskin ja "Goodbye to yesterday" olid algul kirjas). Õnnestus punt 12 laulu peale harvendada. 2016. ja 2018. aasta ei saanud ühegi looga sisse.

Laulu taga sulgudes on võistlusel saadud koht. (Tundub, et mulle meeldivad 4. koha laulud.)

12. 2022 Rootsi
Cornelia Jakobs - Hold me closer (4.)
Peamiselt lauljanna kärisev hääl.


11. 2020 Island
Daði Freyr - What do you think about things (-)
Peamiselt see, et seda kuulates-vaadates hakkab kindlasti parem mitte halvem.


10. 2015 Norra
Mørland & Debrah Scarlett - A monster like me (8.)
Ma mõtlen, et kui dramaatiline olla, siis juba nii, et asi korralikult välja mängib. Siin mängib hästi.


9. 2013 Holland
Anouk - Birds (9.)
Madalahäälne lauljanna. Kõlabki nii nagu sõnades öeldakse - linnuparve õhkutõus katuselt.


8. 2020 Leedu 
The Roop - On fire (-)
No oli Leedu hea võimalus Eurovisiooni võita, aga tol aastal jäi võistlus ära. 


7. 2020 Bulgaaria
Victoria - Tears getting sober (-)
Billie Eilishiga võrreldud rahulik laul. Nootide vahemik on nii väike, et pole eriti hääleulatust vaja kaasa üürgamiseks.  


6. 2014 Holland
The Common linnets - Calm after the storm (2.)
Päris palju sama mis eelmine tegelikult.


5. 2017 Belgia
Blanche - City lights (4.)
Raadiosõbralik, kõrvasõbralik.


4. 2015 Belgia
Loïc Nottet - The rhythm inside (4.)
See, mis toimub nii laval kui laulus, võib natuke häirida, aga on väga omanäoline.


3. 2013 Norra
Margaret Berger - I feed you my love (4.)
Siin on kõik hästi ma arvan. Palju paremini ei saagi olla. 


2. 2019 Itaalia
Mahmood - Soldi (2.)
Sel lool läks popmuusikamaailmas vist päris hästi, sest ongi üks väga nutikas laul oma kaasahaaravate kohtadega. 

1. 2021 Ukraina
Go_A - Shum (5.)
Ei saa üle ega väsi kordamast, et laul sisaldab kõiki hea eurolaulu komponente. Tossu ei ole ja riideid ei vahetata aga. Aga. Laulja, kes paneb end vaatama ja kuulama, rahvalauluelemendid, mingid kohad jäävad kummitama, ei ole inglise keeles, pilkupüüdev lavaetendus. Tubli.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...
Postita kommentaar
Loe edasi »