Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal : 10 aasta parimad

Aastatest 2013-2022. Loomulikult minu arvamus, kelle siis veel. 

Eesti laulud ja võidulaulud jätsin välja (Sobral, Måneskin ja "Goodbye to yesterday" olid algul kirjas). Õnnestus punt 12 laulu peale harvendada. 2016. ja 2018. aasta ei saanud ühegi looga sisse.

Laulu taga sulgudes on võistlusel saadud koht. (Tundub, et mulle meeldivad 4. koha laulud.)

12. 2022 Rootsi
Cornelia Jakobs - Hold me closer (4.)
Peamiselt lauljanna kärisev hääl.


11. 2020 Island
Daði Freyr - What do you think about things (-)
Peamiselt see, et seda kuulates-vaadates hakkab kindlasti parem mitte halvem.


10. 2015 Norra
Mørland & Debrah Scarlett - A monster like me (8.)
Ma mõtlen, et kui dramaatiline olla, siis juba nii, et asi korralikult välja mängib. Siin mängib hästi.


9. 2013 Holland
Anouk - Birds (9.)
Madalahäälne lauljanna. Kõlabki nii nagu sõnades öeldakse - linnuparve õhkutõus katuselt.


8. 2020 Leedu 
The Roop - On fire (-)
No oli Leedu hea võimalus Eurovisiooni võita, aga tol aastal jäi võistlus ära. 


7. 2020 Bulgaaria
Victoria - Tears getting sober (-)
Billie Eilishiga võrreldud rahulik laul. Nootide vahemik on nii väike, et pole eriti hääleulatust vaja kaasa üürgamiseks.  


6. 2014 Holland
The Common linnets - Calm after the storm (2.)
Päris palju sama mis eelmine tegelikult.


5. 2017 Belgia
Blanche - City lights (4.)
Raadiosõbralik, kõrvasõbralik.


4. 2015 Belgia
Loïc Nottet - The rhythm inside (4.)
See, mis toimub nii laval kui laulus, võib natuke häirida, aga on väga omanäoline.


3. 2013 Norra
Margaret Berger - I feed you my love (4.)
Siin on kõik hästi ma arvan. Palju paremini ei saagi olla. 


2. 2019 Itaalia
Mahmood - Soldi (2.)
Sel lool läks popmuusikamaailmas vist päris hästi, sest ongi üks väga nutikas laul oma kaasahaaravate kohtadega. 

1. 2021 Ukraina
Go_A - Shum (5.)
Ei saa üle ega väsi kordamast, et laul sisaldab kõiki hea eurolaulu komponente. Tossu ei ole ja riideid ei vahetata aga. Aga. Laulja, kes paneb end vaatama ja kuulama, rahvalauluelemendid, mingid kohad jäävad kummitama, ei ole inglise keeles, pilkupüüdev lavaetendus. Tubli.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...
Postita kommentaar
Loe edasi »