Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal : statistikat

Mõned tähelepanekud 2000-2022 võitnud laulude kohta.

Enim võitnud riigid

  • Ukrainal 3 võitu
  • Taanil 2 võitu
  • Rootsil 2 võitu

Võitja sugu

11,5 võitjat mehed, 10,5 võitjat naised.  Harukordne võrdsus!

Arvestasin selle järgi, mis soost põhilaulja oli. Kuna ühe laulu põhiesitajad olid mees ja naine, siis said mõlemad 0,5 ja lõpptulemuseks tulid poolikud inimesed. 

Eurovisiooni toimumiskohad (sh 2023)


Ei ole midagi üheülbaline. On Põhja-Euroopas toimunud, on Ida-Euroopas toimunud, on (tegelikult) väljaspool Euroopat toimunud. Kesk-Euroopa on jah vähe hõre, aga seal on mitu riiki, kes on harvad või üldse mitte osalejad. 

Keeled

4 võidulaulu täiesti muus keeles kui inglise keel:

  • 2007 Serbia "Molitva"
  • 2017 Portugal "Amar pelos dois"
  • 2021 Itaalia "Zitti e buoni"
  • 2022 Ukraina "Stefania"

Ülejäänud võidulaulud 2000-2022 olid (suuremalt osalt) inglise keeles. On küll neid olnud, kes mingi salmi oma keeles laulnud.

2022. aasta võitja "Stefania" oli väidetavalt esimene võidulugu, kus räpiti.

Laulude pealkirjad

  • 11 laulu 22st võitjast on ühesõnalised
  • Pikim pealkiri "Fly on the wings of love" (2000)
  • Numbreid sisaldavad pealkirjad - "1944" (Ukraina 2016), "My number one" (Kreeka 2005)

Laulude teemad

See mind huvitas kõige rohkem, sest võiks arvata, et eurolood räägivad sellest, kuidas tuleme kokku ja ehitame sildu ja kõik on õnnelikud. Välja tulid aga teistsugused neli teemat. Tegin kõik uhked pildid ja.



Inimese jõustamise all mõtlen seda, et üksikisik on oluline, tema mõtted, tunded, erilisus, õigused jms. Tänapäeval popp teema nagu näha võitjate aastanumbritest. 

Aga lõpuks päästab Euroopa siiski armastus (või 13 selleteemalist võidulaulu).



Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...
Postita kommentaar
Loe edasi »