Pantvangidraamat ei ole. (Kuigi oleks päris lahedalt ootamatu, kui raamatu kaanel on naine nunnu koeraga ja sees mingi kole vangishoidmise lugu.) Stockholmi sündroom tähendab siin hoopis seda, et peategelasele meeldib väga Rootsi ja eriti Stockholm, rootsi keel ja kultuur, ajalugu jms.
Peategelane, 31-aastane Annika, saab ülesande kirjutada artikkel pimekohtingutest. Ta teeb endale Tinderisse konto ja kohtubki sedakaudu mitme värvika meesterahvaga. Sunnitud elumuutuse tagajärjel kolib ta varsti aga hoopiski Stockholmi ja asub seal tööle koerte päevahoius. Rootsis tekib ka uusi tuttavaid, mõni ootamatum kui teine.
Raamat on Suvitusromaani sarjast ja ongi selle sõna väga hea näide. Lihtne, ei vaeva, liigub kiirelt edasi. Muidugi mõned asjad on lihtsustatud, aga, jällegi, see pole mõni "Anna Karenina".
Kas raamatu väljaandmist võis sponsoreerida Rootsi kultuuriministeerium? Tallink? Päris detailselt räägitakse, millised muuseumid asuvad kuningalossis, millised atraktsioonid on ABBA muuseumis, sõidetakse Gröna Lundis karusselliga jms. Mind ei seganud, mulle meeldis seda teada saada, lihtsalt kui tahta seda reklaamina võtta, siis saab ka nii võtta.
Kuulasin "Stockholmi sündroomi" eesti keeles audioraamatuna, luges näitleja Laura Nõlvak. Eestikeelne audioraamat on nii eriline ja tervitatav nähtus, et ma ei hakka isegi norima nende asjade kallal, mille kallal tahtmise korral võiks norida.
See puuvärk siin kaardil mind väga ei inspireerinud, seepärast lähtusin taustal kujutatud suurlinnast. Võib-olla Stockholmis on rohkem kõrgeid kirikutorne kui pilvelõhkujaid, aga guugeldades leiab kiiresti, et isegi seal on vanu puid. Ja Stockholm on ju suurlinn küll, on-on.
Kommentaarid
Postita kommentaar