Otse põhisisu juurde

Ketlin Priilinn "Stockholmi sündroom"


Pantvangidraamat ei ole. (Kuigi oleks päris lahedalt ootamatu, kui raamatu kaanel on naine nunnu koeraga ja sees mingi kole vangishoidmise lugu.) Stockholmi sündroom tähendab siin hoopis seda, et peategelasele meeldib väga Rootsi ja eriti Stockholm, rootsi keel ja kultuur, ajalugu jms. 

Peategelane, 31-aastane Annika, saab ülesande kirjutada artikkel pimekohtingutest. Ta teeb endale Tinderisse konto ja kohtubki sedakaudu mitme värvika meesterahvaga. Sunnitud elumuutuse tagajärjel kolib ta varsti aga hoopiski Stockholmi ja asub seal tööle koerte päevahoius. Rootsis tekib ka uusi tuttavaid, mõni ootamatum kui teine.

Raamat on Suvitusromaani sarjast ja ongi selle sõna väga hea näide. Lihtne, ei vaeva, liigub kiirelt edasi. Muidugi mõned asjad on lihtsustatud, aga, jällegi, see pole mõni "Anna Karenina". 

Kas raamatu väljaandmist võis sponsoreerida Rootsi kultuuriministeerium? Tallink? Päris detailselt räägitakse, millised muuseumid asuvad kuningalossis, millised atraktsioonid on ABBA muuseumis, sõidetakse Gröna Lundis karusselliga jms. Mind ei seganud, mulle meeldis seda teada saada, lihtsalt kui tahta seda reklaamina võtta, siis saab ka nii võtta. 

Kuulasin "Stockholmi sündroomi" eesti keeles audioraamatuna, luges näitleja Laura Nõlvak. Eestikeelne audioraamat on nii eriline ja tervitatav nähtus, et ma ei hakka isegi norima nende asjade kallal, mille kallal tahtmise korral võiks norida.


See puuvärk siin kaardil mind väga ei inspireerinud, seepärast lähtusin taustal kujutatud suurlinnast. Võib-olla Stockholmis on rohkem kõrgeid kirikutorne kui pilvelõhkujaid, aga guugeldades leiab kiiresti, et isegi seal on vanu puid. Ja Stockholm on ju suurlinn küll, on-on.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...