Otse põhisisu juurde

David Nicholls "Starter for 10"

Töölisklassi noormees Brian läheb 1980. aastate Suurbritannias ülikooli. Ta pole päris kindel, kes ta on või mida ta tahab (universaalsed probleemid, kas pole?). Üks kindel soov tal siiski on - osaleda ülikoolidevahelises mälumängusaates "University Challenge". 

"University Challenge" on pika ajalooga saade Suurbritannia televisioonis. Sihuke tõsine mälumäng. Vaatasin huvi pärast ära ühe terve saate 2022. aastast ja teadsin vastust tervelt ühele esitatud küsimusele. 

Mälumäng on tegevuses siiski pigem tagaplaanil, sest esiplaanil on suhted - Briani suhted perekonnaga, lapsepõlvesõpradega, uute ülikoolisõpradega.

Peategelase käitumine võib ilmselt ärritavalt mõjuda, aga ta on tõetruu. Ülikooli esimesel (teisel, kolmandal) kursusel teevad paljud inimesed kummalisi asju. Kas sellepärast, et teadlikult kummalisi asju teha (sest kummalisi asju teha tundub lahe ja on tekkinud võimalus neid teha), või sellepärast, et enda meelest teed normaalseid asju, aga kukub kõrvaltvaatajale kummaliselt välja. 

Mind ajas küll naerma vahepeal. Ja päris lihtsalt läks edasi, kuigi polnud kõige algelisemat sõnavara kasutades kirjutatud. Ega ta ainult nali muidugi pole, Brianil on ikka elu õppetunnid ja täiskasvamine teemaks.

 Raamatu lõpus tõdeb Brian:

All young people worry about things, it's natural and inevitable part of growing up, and at the age of sixteen my greatest anxiety in life was that I'd never again achieve anything as good, or pure, or noble, or true, as my O-level results. And I suppose I still might not. But that was all a long, long time ago. I'm nineteen now, and I like to think I'm a lot wiser and cooler about these things.

Eks ta ole. Sest on suur vahe kas 16 või 19 (päriselt ka).

Väga õige tundus seda inglise keeles lugeda, oli väga inglaslik. Ega teda eesti keeles olemas ole ka. Kuidas pealkirjagi näiteks tõlkida? "10 punkti küsimus"? David Nichollsilt on eesti keelde tõlgitud raamat "Üks päev".

"Starter for 10" on ka filmiks tehtud, olen kunagi näinud. Seal mängib näitlejaid, kes said hiljem veel kümme korda kuulsamaks (James Mc Avoy peaosas, Benedict Cumberbatch, James Corden). 

Kate Bush on peategelase suur lemmik, ta ütleb end kõiki Bushi laulude sõnu peast teadvat. "The man with a child in his eyes" mainitakse korduvalt ära.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...