See võiks olla ideaalne raamat, mida talvel lugeda (või ka südasuvel, kui on soov lumiste kujutlustega palavuse vastu võidelda). Tegevus toimub uhkes Šveitsi mägihotellis jõuludest uue aastani.
Sophie Spark on tüdruk, kes hotellis ajutiselt töötab. (Ma ei saanudki aru, mis rahvusest ta on, šveitslane igal juhul mitte. Sakslane ehk?) Tegelaste hulgas on veel hotelli töötajaid, aga ka selle omanikud ja külastajad. Palju rahvast lastest pensionärideni, kas nad ka värvikad on, võib vaielda. Mõni tegelane on kohati karikatuurne, samas on ka täitsa tavalisi. Minu lemmik oli Keelatud Kass (ehk kass, kes elab hotellis, kus kassid on keelatud).
Tundus, et väga palju oli kirjeldusi. Mitte neid kirjeldusi, kus räägitakse, kuidas lumi puuokstelt langeb, vaid pigem tegevuste kirjeldusi. Kuidas lapsed mängisid või kuidas peategelase tööpäev möödus. Nagu mitte tegevused ise, vaid tegevuste kirjeldused, maitea, kas see on arusaadavalt öeldud.
Ehk oligi see, mis tegi raamatu minu jaoks natuke igavaks. Ei saa öelda, et raske olnuks lugeda, jutt ja stiil olid niukesed tavapäraselt lihtsad, aga päris hea osa ajast mind vist lihtsalt ei huvitanud. Poole raamatu peal polnud väga palju sellist juhtunud, mis juhtumise nime vääriks. Lõpuks muidugi juhtub asju, väike müsteerium ja draama täitsa on.
Teoorias meeldis kogu see lugu rohkem kui päriselt.
Raamat on originaalis saksa keeles, eesti keelde pole tõlgitud. Kerstin Gierilt on eesti keeles olemas igasugust muud kraami, sealhulgas üks ajalooliste fantaasianoortekate sari ja raamat "Igale lahendusele oma probleem" (Sellest, kuidas üks naine otsustab end ära tappa ja jätab kõigile tuttavatele kirjad, kus ütleb, mida neist päriselt arvab. Ja siis enesetapp ei õnnestu.)
Kommentaarid
Postita kommentaar