Otse põhisisu juurde

Kerstin Gier "A Castle in the clouds"


See võiks olla ideaalne raamat, mida talvel lugeda (või ka südasuvel, kui on soov lumiste kujutlustega palavuse vastu võidelda). Tegevus toimub uhkes Šveitsi mägihotellis jõuludest uue aastani. 

Sophie Spark on tüdruk, kes hotellis ajutiselt töötab. (Ma ei saanudki aru, mis rahvusest ta on, šveitslane igal juhul mitte. Sakslane ehk?) Tegelaste hulgas on veel hotelli töötajaid, aga ka selle omanikud ja külastajad. Palju rahvast lastest pensionärideni, kas nad ka värvikad on, võib vaielda. Mõni tegelane on kohati karikatuurne, samas on ka täitsa tavalisi. Minu lemmik oli Keelatud Kass (ehk kass, kes elab hotellis, kus kassid on keelatud). 

Tundus, et väga palju oli kirjeldusi. Mitte neid kirjeldusi, kus räägitakse, kuidas lumi puuokstelt langeb, vaid pigem tegevuste kirjeldusi. Kuidas lapsed mängisid või kuidas peategelase tööpäev möödus. Nagu mitte tegevused ise, vaid tegevuste kirjeldused, maitea, kas see on arusaadavalt öeldud.

Ehk oligi see, mis tegi raamatu minu jaoks natuke igavaks. Ei saa öelda, et raske olnuks lugeda, jutt ja stiil olid niukesed tavapäraselt lihtsad, aga päris hea osa ajast mind vist lihtsalt ei huvitanud. Poole raamatu peal polnud väga palju sellist juhtunud, mis juhtumise nime vääriks. Lõpuks muidugi juhtub asju, väike müsteerium ja draama täitsa on.

Teoorias meeldis kogu see lugu rohkem kui päriselt.

Raamat on originaalis saksa keeles, eesti keelde pole tõlgitud. Kerstin Gierilt on eesti keeles olemas igasugust muud kraami, sealhulgas üks ajalooliste fantaasianoortekate sari ja raamat "Igale lahendusele oma probleem" (Sellest, kuidas üks naine otsustab end ära tappa ja jätab kõigile tuttavatele kirjad, kus ütleb, mida neist päriselt arvab. Ja siis enesetapp ei õnnestu.)

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited: Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar.  Kunagi kirjutasin siin blogis nii   Margareti   kui   Louise'i   kohta väiksed tutvustused.  Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll.  Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et...