Tundub, et juhtusin Rainbow Rowelli raamatuid lugema langevas järjekorras: esimene loetu väga meeldis, teine oli ka hea, kolmas täitsa normaalne, aga vaat see viimane...
Lugu on perekonnast, kus naine on karjäärinaine ja mees on nende kahe tütrega kodus. Tulevad jõulud ja naine peab siis ka tööl olema. Mõlemad saavad aru, et nii on jama. Raamatu olevikus toimuv tegevus kestab kusagil nädala, seal sees on aga palju kirjeldusi sellest, kuidas sel paaril kunagi minevikus mingid asjad olid või juhtusid. Ühtlasi on üks telefon, kust naine saab helistada oma mehele aastasse 1998 (ehk 15 aasta taha).
Ega igav ei ole. Ruttu läheb edasi, sest dialoogi on väga palju, ja tundub, et kirjutajal on mingi kogemus ses asjas, millest ta kirjutab (või oskab ta lihtsalt teiste kogemusi mõtestada). Aga asi kuidagi ei anna asja kokku. Pealiskaudne vist, lõpuni arendamata? Ja tegelased on niukesed... meh. Tegelikult isegi üks kuni mitu tegelast on, kes ei tundu kuigi meeldivad. Siit saanuks edasiarendusi teha, kasvõi seletamaks, miks ollakse sõber ebameeldiva tüübiga. Olnuks huvitav.
Ühesõnaga mitte tingimata halb, aga puudulik.
Näe, raamat võitis Goodreadsis 2014. aasta auhinna kategoorias Best fiction.
Kommentaarid
Postita kommentaar