Tuleb välja, et august on kõva filmikuu.
Love, Rosie
Normaalne sihuke. Mitte diip, mitte masendav, üsna voolav. Ehk isegi liiga kiirelt aegadest üle voolav? Vahepeal veits halb. Lily Collins ja Sam Claflin.
Love, Simon
Olin varem näinud. Simon on tubli koolipoiss, otsib ennast. Kerge vaadata, noortekas.
Borg vs McEnroe
Kunagiste tennisistide Björn Borgi ja John McEnroe rivaliteedist. Ausalt öelda ei läinud nagu päris käima. Mingi hetkeni näidati tennisemängimist väga vähe, siis tuli väga pikk stseen rivaalide kuulsast matšist. Polnud tasakaalus. Ja see oli tegelikult rohkem Borg (kujutatud piinatud geeniusena) kui McEnroe. Viimast oli nagu rohkem sellepärast vaja, et Borgil oleks mingi konkurent. Rivaliteedifilmidest oli "Rush" kahtlemata parem.
 |
| McEnroe ja Borg |
The thing about Harry
Selle õige leidmisest selle kaudu, et käid enne mitmeid valesid läbi. Ei olnud tugev lugu ega head näitlejad, kahju küll.
An Education
Olin päris ammu aega tagasi näinud. Noor Carey Mulligan mängib 1960. aastate keskkoolinoort, kelle elukooliks saab temast umbes poole vanem mees. Pealkiri vist küsibki seda, kas haridus on see, mis saadakse koolist või (nii-öelda) tänavalt. Mänguline stiil ja ilus teostus, mulle meeldis.
Simon ja tammed
Eelmisel suvel lugesin raamatut, mille põhjal see film tehti. Ja taaskord on selline tunne, et kui poleks raamatut lugenud, poleks päris lõpuni aru saanud, mis filmis toimus. Vist oli see probleem, et aja möödumine ei tundunud sujuv. Raamatus on lihtsam väljendada, et aastad möödusid, filmis võib ämbrisse kukkuda. Peaosatäitja Bill Skarsgård meeldis. Lugu ise käis Rootsis 1930. aastate lõpust kuni äkki 1950. aastate lõpuni? Võiks öelda et kahe perekonna sõprusest.
 |
| Siin ongi see peaostatäitja Bill Skarsgård |
Kill your friends
Väga lamp film. Aga on filme, mis oma lamplust paremini välja mängivad ja õigustavad. 1990ndate suure plaadifirma telgitagustest ja halastamatust karjäärihaist, keda kehastab Nicholas Hoult.
Blue Jasmine
Aeg-ajalt kordub üks stsenaarium. Hakkan mingit filmi vaatama, vaatan-vaatan ja tundub sihuke imelik. Ei oska sõrme peale panna ja öelda, mis on imelik, aga no on imelik. Ja siis leian, et režissöör on Woody Allen. Selle nimi ongi vist kunstniku käekiri. Tema käekirja suurim fänn ma pole, alati on tunne, et asi ei lähe nagu päris käima. Aga. Siin mängis peaosalist Cate Blanchett, kes võib ekraanil ükskõik mida teha, olen ikka nõus vaatama.
The house with a clock in its walls
Seikluslik lastefilm võlukunstimaailmast. Mind ei pannud eriti kaasa elama. Vist sellepärast, et ma ei saanud aru, mis selle asja suur idee oli, kust kuhu taheti jõuda. Jack Black mängis siin ja jällegi ka Cate Blanchett (mis on ka põhjus, miks selle värgi lõpuni vaatasin).
The man who knew infinity
Väga paljusid matemaatikuid just ei tea, aga tuleb tuttav ette küll, et oli keegi matemaatika ajaloos tähtis india matemaatik. Temast ongi see film ja Srinivasa Ramanujan on ta nimi. Sügavat muljet film just ei jätnud, aga üldharivas mõttes tore.
Raamatud
Kommentaarid
Postita kommentaar