Otse põhisisu juurde

Raamatud 2016

Best book you read in 2016: Emile Zola "Daamide õnn"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Philip Roth "Indignation" (Ikka seesama reha, et ameeriklaste kirjutatud raamatutest ma ei saa aru. Sündmustikust saan aru, aga mitte sellest, mis neis nii erilist on, et jube headeks raamatuteks pidada.)
Most surprising book you read: Miranda July "The First Bad Man" (wtf)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Stephen Fry "The Fry Chronicles"
Best series you started in 2016? Best Sequel of 2016? Best Series Ender of 2016?: Höhö, nimelt seeria, mida ma alustasin. "Sõda ja rahu".
Favourite new author you discovered in 2016: Leidsin, et Mart Sander on kirjanikuna märksa seeditavam kui saatejuhina.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: "Minu Rootsi" Nonde Minu-raamatute osas on mul varasemalt kerge tõrge olnud.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Põhimõtteliselt ühe lugemisega lugesin läbi Andy Murray raamatu "77: My Road to Wimbledon Glory" (Aga ilmselt mitte sellepärast, et ta oleks tohutult action-packed olnud.)
Book You Read In 2016 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ilmar Trulli humoorikad luuleraamatud.
Favourite cover of a book you read in 2016: Eks ikka "Piiblilood"

Vaat see.
Most memorable character of 2016: Logan Mountstuart raamatust "Üks inimsüda". Ka Jeesuse nooruspõlvest jutustavas raaamatus "Lamb" oli üsna värvikaid kujusid.
Most beautifully written book read in 2016: Tehke tina, aga ilusamini kui Andrei Makine ei kirjuta keegi. Sedakorda raamat "Once upon the river love".
Most thought-provoking/life-changing book of 2016: Mikita "Lindvistika". See mõte, mida ta peamiselt provõugib on umbes selline: On jah nii! Täpselt! Hmm...tegelikult see pole ju midagi uut ega enneolematut. Aga kuidas siis keegi teine pole varem tulnud selle peale, et sihukest asja kirjutada?
A Book you can't believe you waited until 2016 to read: Evelyn Waugh "Tagasi Bridesheadi". See on täpselt sellises kohas ja sellisel ajal toimuv raamat, mida ma pidin ammu olema lugenud.
Favourite passage/quote from a book read in 2016: Eks neid diipe mõtteid ole pea igas raamatus, aga ehk hoopis siia üks luuletus härra Trullilt.

Rähn kõnnib metsas, käib niisama, jalutab.
Siis lendab koju ja tunneb - pea valutab.

Siis kutsub arsti
ja arst tuleb varsti
ja ütleb, et siin pole rohtu küll muud,
kui põruta peaga vastu puud.

Shortest and longest book you read in 2016: Lühim oli Ilmar Trulli luuleraamatutest üks (mingi 40 piltidega lehekülge) ja kõige paksem Kajsa Ingemarssoni "Kõik sai alguse veest" (üle 600 midagi).
A Book that shocked you the most: Daniel Glattaueri "Igavesti sinu" oli täis selliseid kohti, mis sind ühe ja teise osapoole poolt ja vastu mõtlema üritasid panna.
OTP of the year: Eilis ja Tony raamatust "Brooklyn"
Favourite non-romantic relationship of the year: Liesel ja tema isafiguur Hans raamatus "Raamatuvaras"
Liesel ja Hans filmis "Raamatuvaras",
mida ma ikka veel vaadanud pole.
Best book you read in 2016 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: "Kääbiku" paroodiat "Kööbik" poleks ma suure tõenäosusega omal algatusel kunagi lugenud.
Newest fictional crush from a book you read in 2016: Pole eriti sellist. "Sõja ja rahu" Pierre? Andrei? Eikumbki.
Best 2016 debut you read: Ausalt öelda tundub, et Justin Halperni "Shit my dad says" on ainuke debüütraamat, mida sel aastal lugesin.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Lasteraamatutest paremini ikka ei saa. Lindgreni "Madlike ja Jaanikingu põnn" ja Mauri Kunnase "Jõuluvana".
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Ilmar Trull taas, "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" ja "Lindvistika"
A Book that made you cry or nearly cry: Polnud sellist. "Raamatuvaras" oli ehk traagilisim.
Hidden gem of the year: "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" Sest on briljantne mõte kirjutada humoorikas väljamõeldis Jeesuse lapse- ja noorpõlvest.

A Book that crushed your soul: William Boydi "Üks inimsüda" mõne koha peal, eriti lõpus.
Most unique book you read in 2016: Seesama "Üks inimsüda", kuna kirjeldas ühe mehe elu kaudu suurt osa 20.sajandist.
Genre you read the most from: lasteraamatud (kusagil kolmandik loetuist)
Number of books you read: 38

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...