Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #6

Maria Fjodorovna


Temast sai tulevikus Aleksander III abikaasa, aga 1847.aastal sündides oli ta Taani printsess Marie Sophie Frederikke Dagmar. (Ainus käsitletavatest tsaaride abikaasadest, kes polnud mõnest Saksa riigist imporditud.)

Dagmarit kutsuti pereringis nimega Minnie, tema isa oli tulevane Taani kuningas Christian IX  ja ema Saksa päritolu printsess Louise. Peres oli kokku 6 last, lisaks Dagmarile ka näiteks Taani troonipärija Frederik VIII (praeguse Taani kuninganna vanavanaisa), Inglise kuningas Edward VII-ga abiellunud Alexandra (Elizabeth II vanavanaema) ja Kreeka kuningaks valitud Georg. Seoses sellega, et lapsed nii head partiid tegid, kutsuti Dagmari isa Euroopa äiaks.

Oo, muide, siit ka põhjus, miks tsaar Nikolai II ja Inglise kuningas George V olid nii sarnased. Nende emad olid õed (Dagmar oli Nikolai ema ja Alexandra George'i ema). Seda on muidugi varem ka räägitud, et nood mehed olid omavahel nõod, aga ma kunagi ei teadnud kuidas täpselt.

Siin nad ongi. Kumb on kumb?
Aleksander III, kelle naiseks Dagmar lõpuks sai, polnud troonipärijana sündinud, tegelikult pidi tsaariks saama tema vanem vend Nikolai. Ja, naljakas lugu küll, Dagmar oli algul kihlatud hoopis selle Nikolaiga. Too suri aga õige varsti peale kihlusi meningiiti, viimaseks sooviks see, et Dagmar abielluks tema venna Aleksandriga. Nõnda läkski- Dagmar saadeti suurte rahvahulkade (nende hulgas ka nt Hans Christian Andersen) saatel Taanist Venemaale, kus ta luterluse õigeusu vastu vahetas ja Maria Fjodorovnaks sai. Uhked pulmad peeti 1866.aastal Talvepalees.

Anitškovi palee, kuhu Maria ja Aleksander peale pulmi elama kolisid.
 Paaril oli kuus last (kaks neist surid enne täisealiseks saamist). Esimene laps oli tulevane (ja ühtlasi viimane) tsaar Nikolai II.

Perepilt
Perekond käis õige tihti suviti Maria kodumaal Taanis, kus kogunesid kõik Maria õed-vennad oma abikaasade ja lastega. Nad nautisid Taanis käimist, sest siin sai rahulikumalt olla, polnud pidevat julgeolekuhirmu. (Venemaal leidus ikka monarhiavastaseid, kes tsaari ja ta pere peale hammast ihusid.)

1881.aastast alates oli Maria tsarinna, aga poliitikasse ta üldiselt väga ei sekkunud. Inimeste hulgas oli ta populaarne, ehk ka sellepärast, et õppis kohe vene keele ära. Samuti meeldis Mariale kõrgemas seltskonnas ballidel ja pidustustel liikuda, pidusid korraldas ta ise ka.

1894.aastal sai Mariast lesktsarinna (novembri algul suri Aleksander III). Sajandivahetuse aegu ja hiljem veetis Maria palju aega välismaal, külastades näiteks õde Inglismaal. Koos õega ostsid nad ka  Hvidøre villa Taanis oma kodumail viibimiste ajal kasutamiseks.

Hvidøre (praegu konverentsikeskus)
Maria oli muide ka väga Soome-sõbralik - venestamise ajal püüdis ta Soome poole minevat lööki pehmendada. Ise Soomet külastades lasi ta endale mängida Soome hümni, mis polnud tol hetkel muidugi sugugi lubatud muusikapala.

I maailmasõja ajal oli Maria Venemaa Punase Risti president, peale sõda sai tema alaliseks elukohaks Hvidøre. Ühtlasi hoidis ta veel peale sõdagi pikka aega kinni mõttest, et poeg Nikolai oma perega on elus.

Maria suri 1928.aastal 80-aastaselt. 2006.aastal maeti ta ümber Venemaale, kuna tema soov oli olnud Aleksander III kõrvale maetud saada.

1971.a.filmis "Nicholas and Alexandra"
kehastas Mariat Irene Worth.
1997.aasta multikas "Anastasia" tegi Maria häält ei keegi muu kui
Angela "Mõrv sai teoks" Lansbury.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »