Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #3

Jelizaveta Aleksejevna

Jelizaveta Aleksejevnat peeti oma aja
kauneimaks monarhi abikaasaks.
Tüdruklaps, kellest sai tsaar Aleksander I abikaasa sündis aastal 1779 Saksamaal Badeni suurvürstiriigis. Nimeks oli tal siis Louise Maria Auguste. Kodu olla olnud soe ja ema lähedane.

Tüdruku elukäiku sekkus juba suhteliselt varases eas ei keegi muu kui Katariina II. Viimane hakkas nimelt oma lapselapsele Aleksandrile (kelle ta mäletatavasti oli enda kasvatada võtnud) naist otsima. Aleksander ise oli siis alles teismeline, aga parem vara kui mitte kunagi, onju. 1792.aastal sõitsid Louise ja tema õde Peterburgi nö ülevaatamisele ja Katariinale Louise väga meeldis. Vist on hea märkida, et ka Louise'ile meeldis Aleksander. Pulmad toimusid 1793, pruut oli siis 14-aastane ja peig 15. Ma ise siin mõtlesin, et äkki oli Katariina soov Aleksander nii vara paari panna tingitud sellest, et asi kindlasti Katariina enda eluajal tehtud saaks ja naise valimine ei jääks Aleksandri isa Pauli peale.

Igal juhul sai luterlasest Louise'ist nüüd vene õigeusku kuuluv Jelizaveta. See, mis edasi toimus, oli muidugi loogiline- verinoor loomu poolest tagasihoidlik tütarlaps ehmatas sooja kodukolde äärest üüratusuurde õukonda tulles päris ära. Kui intriigipunumise ja võimumängudega veel mitte tuttav olla, siis lööb kindlasti laine üle pea kokku.

Seriaalis "Armastuse adjutandid" mängis Jelizaveta
rolli Kristina Kuzmina.
1796.aastal Katariina II suri ja Paul I valitsemisajal hoidis Jelizaveta veel rohkem kui muidu õukonnast eemale, sest Paul talle kohe üldse ei meeldinud. Abikaasa Aleksander oli Jelizavetale ainsaks lohutuseks, aga too jättis ta üksi.

Jelizaveta ei tahtnud üksi olla ja leidis endale armukese, poola prints Adam Tšartorõiski. Kui 1799.aastal tsaaripaari esimene laps sündis, kahtlustati päris kõvasti, et ta hoopis poolaka oma on. Paul I oli põhimehi imestamas, kuidas blondidel vanematel on tumedapäine laps. (Mina ütleks, et see käib märksõna "geneetika" alla, aga selleks ajaks, kui geenimees Mendel sündis, oli Paul juba 20 aastat surnud.) Laps suri vähem kui 1 aasta vanusena.

Tšartorõiskit mängis samas sarjas Aleksei Zavjalov.
Kui Aleksander I 1801.aastal tsaariks sai, oli Jelizaveta vapralt tema kõrval, aga mees oli tema vastu jätkuvalt üsna ükskõikne. Ka riigi esimeseks naiseks Jelizaveta tegelikult ei saanud, sest nagu eelmises postituses öeldud, oli see koht reserveeritud Aleksandri emale Maria Fjodorovnale.

Jelizavetal tekkis uus armuke sõjaväelase Aleksei Ohotnikovi näol, nii et kui 1806.aastal tsaaripaari teine laps sündis, oli jälle kahtlus, et lapse isa pole tsaar ise vaid Ohotnikov. 1807.aastal Ohotnikov mõrvati ja väike tütar suri 1808.aastal. (Mul hakkab päris kahju sellest Jelizavetast juba, järjest tulevad nätakad.)

Ohotnikovi kehastaja "Armastuse adjutantides"
oli Andrei Kuzitšev.
Abielu hilisematel aastatel hakkasid Aleksandri ja Jelizaveta suhted soojenema, 1820ndatel olid nad juba õige lähedased.

Päriselu Aleksander I ja näitleja Aleksander Jefimov
"Armastuse adjutantides".
Aleksander I suri 1825.aastal, vähem kui aasta hiljem 1826 suri ka Jelizaveta.

*"Armastuse adjutantide" teema on mul siin sellepärast, et kunagi see seriaal tuli ETV pealt ja mulle hirmsasti meeldis. Praegu vaatan, et kõikvõimsas torus on päris palju osi sellest üleval, iseasi, kas ilma tõlketa eriti aru saab.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...