Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #8

Jeebus, mul hakkab nende postituste tegemisest juba raske, kuidas see kuninganna Victoria ometi kõik 9 tükki ära sünnitas. Aga nii see oli, liikugem edasi.


Leopold

 

http://media-cache-ec0.pinimg.com/736x/5c/84/de/5c84de49c698e593f5f9f0d8d27ab933.jpg


Leopold George Duncan Albert, niisiis, oli kaheksas laps Victoria ja Alberti perekonnas ja kui vahvad nimed tal on! Ta sündis 1853.aastal, nimi anti talle muide vanaonu (Belgia kuningas Leopold I järgi).

Leopold oli vaimselt võimekas, 1872.aastal läks ta Oxfordi ülikooli, kus temast muuhulgas sai ülikooli maleklubi president, samuti kuulus ta väidetavalt vabamüürlaste hulka. 1876.aastal sai ta ülikoolist audoktori kraadi tsiviilõiguses. Peale seda reisis ta Euroopas ning koos õe Louise'i ja tolle abikaasa Johniga ka Kanadas ja USA-s.

Kuna Leopold põdes hemofiiliat, ei tulnud sõjaväeline karjäär tema puhul kõne alla ning temast sai hoopis kunsti ja kirjanduse toetaja. Ühtlasi takistas hemofiilia abikaasa leidmist. Leopoldil endal oli mõttes mitmeid naisekandidaate, aga talle öeldi ära. Peale kuninganna Victoria asjasse sekkumist abiellus Leopold 1882.aastal (Saksamaa) Waldeck-Pyrmonti printsess Helena Friederikega.

http://media-cache-ak0.pinimg.com/736x/1e/d7/96/1ed796b450c2abbec8f28775e4dd5075.jpg
Helena Friederike

Lapsi oli neil kaks. Tütar printsess Alice elas 97-aastaseks (tema elu ajal valitses 6 erinevat monarhi kuninganna Victoriast Elizabeth II-ni) ja suri 1981.aastal, olles kuninganna Victoria lapselastest viimane.

http://media-cache-ec0.pinimg.com/736x/39/2d/ff/392dfffac73fa6e0b7f9a479a791eee5.jpg
Printsess Alice (nii vahva proua!)

Leopoldi ja Helena poeg Charles Edward sai (peale isa venna Alfredi surma) Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiks, ühtlasi on Charles Edward praeguse Rootsi kuninga emaisa. (Nii et kui eelmises mainisin Karl XVI Gustavi isapoolset vanaema, siis nüüd emapoolset vanaisa. On ju toredad need sugulussuhted!)

Sellesama poja Charles Edwardi sündi Leopold ise ei näinudki, sest suri 4 kuud enne tema sündi 1884. aastal hemofiiliaga seotud tüsistuste tõttu.

Allikad: wiki, pilt, pilt, pilt

Kommentaarid

Popid

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...