Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 1.osa

1. What did you do in 2012 that you’ve never done before?
Sõitsin suvel laevaga. Mis on suhteliselt igav vastus muidugi, aga ma pole jätkuvalt seda tabelit pidama hakanud, kust oleks hea vaadata.
2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year?
Ei andnud, ei anna.
3. Did any of your friends/relatives have a baby?
Mitte minu sõbrad otseselt.
4. Did you go to anyone’s funeral?
Ei
5. Which countries did you visit?
Rootsis käisin, Lätis ka taas.
6. What do you want to have in 2013 that you missed in 2012?
Sellist uneaega, kus ma saan ise kellaaegu valida.
7. Which date in 2012 you’ll remember and why?
Eks ikka 12.12.12, sest millal veel selline kuupäev tuleb. Aga midagi erilist siis paraku ei juhtunud, isegi kell 12.12 magasin maha.
8. What was the biggest accomplishment of the year?
Viibisin mitu korda liikuvas sõidukis, toit kõhus. (Ei, sa ei taha rohkem informatsiooni.)
9. What was the biggest failure?
Ei oska esile tuua.
10. Were you bothered by any disease?
Kuuldavasti ma ei kontrolli seda, millised laulujupid mul suust välja kargavad.
11. What was the best thing you bought?
Mitmesugused piletid üritustele.
12. Who’s behavior was rather remarkable?
Mõnede sirgeselgsete inimeste.
13. Who’s behavior made you depressed?
Iseennast võib alati vastuseks siia panna.
14. What did you spend the most money on?
Karta on et jätkuvalt toidu- ja eluasemekulud on suurimad.
15. What excited you the most?
Olümpia oli, see on alati põnev.
16. Which song will always remind you of year 2012?
Midagi Vaiko viimaselt plaadilt, "Ajakaja" nt.
17. Comparing to last year you’re:
i. happier or sadder? Sama
ii. thinner or fatter? Sama
iii. richer or poorer? Sama.
18. What do you wish you would have done more?
Mingeid selliseid asju võinuks rohkem teha, millel on konkreetne tulemus. (Nt hakkan kampsunit kuduma ja koon valmis)
19. What do you wish you would have done less?
Kofeiinijooke peaks vähem jooma.
20. How did you spend your Christmas?
Nii, nagu mulle meeldib.
21. How do you plan to spend the New Year’s Eve?
Plaanid-plaanid...
22. Did you fall in love in 2012?
Mingis mõttes ehk, aga see pole see mõte, mida tavaliselt selle väljendiga mõeldakse.
24. Which TV-shows were your favorites?
Nurjatud tüdrukud
25. Do you hate someone now that you didn’t hate before?
Ei.
26. What’s the best book you read this year?
Õnnepalu "Mandala" oli armas.
27. What was your biggest musical discovery?
Nooh....Feisti polnud enne kontserti tohutult palju kuulanud, Instrumentist polnud üldse enne Positivust midagi kuulnud, oo, ja Friendly Fires muidugi.
28. What did you want very bad and actually got?
Tihti juhtus seda, et kui kõht oli väga tühi ja süüa tahtsin, siis sain ka suht kiiresti :P
29. What did you want very bad and didn’t get?
Loomulikult ma ei ütle seda siin.
30. What was your favorite movie of the year?
Millenniumi-triloogia filmid olid toredad.
31. What did you do on your birthday and how old did you turn?
Väga ei mäletagi. Laupäevane päev oli, mõned inimesed vist käisid, 26 sain. Aa, ma tean, Mari tegi mulle selle tervet pead hõlmava patsi.
32. What thing/event would have made your year even more remarkable?
Hehe, mine tea, millal see juhtub.
33. How would you describe your outfits in 2012?
Kui piisavalt palju riideid on juba mustad, siis tuleb kapipõhjast igasuguseid asju välja, mida ka võiks tegelikult selga panna.
34. What kept you sane?
Ma olengi sane.
35. Which celebrity did you dream about the most?
Kas on üldse küsimust, kui "Twilighti" viimane film sel aastal välja tuli? Bahahaa. Right.
36. What political event moved you the most?
Tegelikult mul on hetkel suht suva. Aga mingi hetk ma vist kirjutasin Ameerikamaa presidendivalimistest siin.
37. Who did you miss the most?
-
38. Who’s the best person you met this year?
"best person" on minu meelest suhteliselt ebaõnnestunud väljend, kuivõrd algvõrdes oleks see "good person". Kui sa natukene oled minuga vestlema juhtunud, siis oled ehk märganud, et see heaks ja halvaks inimeseks kastitamine ajab mul harja punaseks.
Aga on mitmeid inimesi ette sattunud, kes on minu meelest hästi lahedad. Eriti selles plaanis, et ka mitte enam nii väga noorena saab väga lahe olla ja seda lahedam, kui sa oled vanana lahe.
39. Best lesson in life in year 2012?
Ükski inimene pole ideaalne, kuigi ta võib päris pikka aega sellisena tunduda. Inimestel on lihtsalt oskus ennast oma jutuga hästi "reklaamida".

Kommentaarid

  1. Viimase vastuse peale kommentaar: me kõik, kes me tahame olla head, püüdleme ideaalsuse poole - paraku elutingimused seavad meie ette tõkkeid, mis seda takistavad - see aga ei tähenda, et me homme ei võiks paremad olla, kui olime täna.

    VastaKustuta
  2. Absoluutselt. Homme kahtlemata tahame olla paremad kui täna. Lihtsalt mulle tundub, et see võiks selles järjekorras käia, et kõigepealt saan paremaks ja siis hakkan endast kui paremast inimesest rääkima, mitte vastupidi. (Taaskord minu viimasele vastusele toetudes see kommentaar.)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...