Otse põhisisu juurde

Raamatumeem

Mingi värk, taaskord mõeldud 30 päeva peale, aga kes oodata viitsib.

Day 01 – The best book you read last year

Nagu 2010? Võib-olla Nick Hornby"A long way down"

Day 02 – A book that you’ve read (more than) 3 times

Ega neid palju polegi tegelikult. "Pipi Pikksukk" ilmselt ja vist ka "Kuristik rukkis".

Day 03 – Your favourite series

Harry Potter?

Day 04 – Favourite book of your favourite series

Ma arvan, et "Segavereline prints" äkki.

Day 05 – A book that makes you happy

Ildiko von Kürthy "Südamemurru"

Day 06 – A book that makes you sad

Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" oli läbi raamatu suht nukker.

Day 07 – Most underrated book

Mul on natuke allergia selle sõna vastu. Ei oska vastata, sest pole nii väga kursis nende hindajatega.

Day 08 – Most overrated book

Vt eelmist.

Day 09 – A book you thought you wouldn’t like but ended up loving

"Tants aurukatla ümber"

Day 10 – Favourite classic book

"Jane Eyre" vahest, "Anna Karenina".

Day 11 – A book you hated

Usun, et leian mõttekaaslasi, kui "Isa Goriot'" ja "Mäeküla piimamehe" välja hõikan.

Day 12 – A book you used to love but don’t anymore

"Kuristik rukkis". Ilmselt kasvasin välja. Kuigi ka praegu ei arva, et see halb raamat oleks.

Day 13 – Your favourite writer

Mul üldiselt vist pole. Neil päevil eelistan kergemat stiili masendavraskele. Nick Hornby.

Day 14 – Favourite book of your favorite writer

"High Fidelity"

Day 15 – Favourite male character

Kõigi raamatute peale üldse? Just lugesin "Submarine"'i, seal oli Oliver Tate väga humoorikalt lamp peategelane. Vastaspoolelt (st hoopis teistmoodi lahe) Soames Forsyte "Forsyte'ide saagast"

Day 16 – Favourite female character

Naistega on raskem alati. Arabella, mereröövli tütar.

Day 17 – Favourite quote(s) from your favourite book(s)

Lihtsalt üks lühemaid, mis ette jäi: "Aga noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi." (O.Wilde "Dorian Gray portree")

Day 18 – A book that disappointed you

K. Hamsuni "Victoria", J.Eugenides "Süütud enesetapud"

Day 19 – Favourite book turned into a movie

"Submarine", "High Fidelity"

Day 20 – Favourite romance book

"Anna Karenina", ka "Forsyte'ide saaga", kui teda romantikaks võib nimetada. 3. osas käis küll suht palju romantikat.

Day 21 – Favourite book from your childhood

"Pipi Pikksukk", "Bullerby lapsed", "Vahtramäe Emil". (Märkad ühist joont?)

Day 22 – Favourite book you own

Sisulist lemmikut nagunii ei suuda valida, aga väljanägemise poolest "Elo Tuglase päevaraamat".

Day 23 – A book you wanted to read for a long time but still haven’t

"Kuritöö ja karistus". Ühel päeval.

Day 24 – A book that you wish more people would’ve read

Teiste lugemine on nende eraasi.

Day 25 – A character who you can relate to the most

Iiah "Karupoeg Puhhist" :P ja misiganes oli Erlend Loe "Naiiv. Super" peategelase nimi.

Day 26 – A book that changed your opinion about something

"High Fidelity"- sellest, kuidas meessugu ka võib mõelda.

Day 27 – The most surprising plot twist or ending

Rein Raud "Jalutuskäik mere äärde"

Day 28 – Favourite title(s)

"The perks of being a wallflower", "Tuigu kui tuled"

Day 29 – A book everyone hated but you liked

Ei teagi raamatuid, mis kellelegi ei meeldi.

Day 30 – Your favourite book of all time

See on päris kõva tiitel, mida välja anda. Jääb andmata.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Viveca Sten "I de lugnaste vatten" / "Vaga vesi"

Alustan oma vana lauluga jälle. Kuidagi suvalt leidsin, et oo, mul ju see raamat ka olemas, huvitav, kuidas see kah kirjutatud on, ma algusest natuke loen. Siin me nüüd oleme. Tegemist on Sandhamni mõrvalugude sarja 1. raamatuga. Pole saladus, et tegevus toimub peamiselt Stockholmi saarestikus asuval Sandhamni saarel. Kuna ta niuke mõnusalt liivase rannaga on, armastavad turistid (sh päevaturistid) teda külastada. Ja kus inimesi käib, seal ikka juhtub asju. Antud sarjas siis mõrvu. Ja 1. osa on kohe mitmelaibalugu. Peategelasi on kaks: politseinik Thomas Andreasson ja saare pikaajaline suveelanik Nora Linde. Thomase puhul meeldis peamiselt see, et tegemist polnud tüüpilise ennast hävitava politseinikuga. Tal oli oma valus lähiminevikulugu küll, aga polnud mingi joodik/narkomaan/naistemees. Nora on Thomasega ammune sõber ja aitab ka nagu poolkogemata juhtumeid lahendada. Ühtlasi kirjeldatakse stseene tema abielust, pereelust ja karjäärist. Kuivõrd raamatusari on Rootsis ka seriaaliks te...