Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #6: Suurbritannia

Viimane osa sarjast käib selle pahalase kohta, kes kogu asja tekitas.

Briti monarhia on ilmselt maailmas kõige tuntum ja Elizabeth II kõige kuulsam kroonitud peadest. Lilibet (nagu lähem perekond teda kutsus või kutsub) sai hiljuti 85-aastaseks, olles ajaloo vanim võimul olev Briti monarh. Mis valitsemisaja pikkusesse puutub, siis on Elizabeth II Ühendkuningriigi kunnide seas kolmandal kohal. Kui ta aga järgmise nädala neljapäeval ikka veel kuninganna on, siis tõuseb teiseks. Kuninganna Victoria rekordi (63 aastat ja 216 päeva) löömiseks tuleb 2015. aasta septembrini oodata. Väga kaua enam polegi aega.

Elizabeth II tundub suht huvitav tüüp. Ei saagi aru, kes ta selline on, sest tundub, et siuke armas vanaema nagu natuke paistab, ta siiski päris täielikult ei ole. Muidugi ei saagi olla täiesti, ikkagi monarhiga tegemist. See film, mis temast tehti, jättis ka mingi vahepealse mulje, aga see oli muidugi fiktsioon ka paljus ilmselt. Kuninganna kostüümid on aga nii filmis kui päriselt väga vahvad. Ja kübarad eriti. Nii nups.



Heh, praegu loen, et Elizabeth hakkas oma tulevase abikaasaga juba 13-aastaselt kirju vahetama. Pulmad tulid 8 aasta pärast. Aasta oli 1947, seega ei olnud väga lookas lauaga pulmad, aga mingid nirud ka ei olnud. Prints Philip on ka kuningate soost, vabal ajal maalib :)

Maitea miks, aga tundub kuidagi lamp või uskumatu, et Elizabeth II-l on 4 last. Aga nõnda on. Vanim on Charles (sünd.1948), siis Anne (1950), Andrew (1960) ja Edward (1964). Kõige kuulsamad lapselapsed on muidugi William ja Harry (kes oma veetlevuse osas on kohad vahetanud ma ütleksin olulise infona), kõige ekstravagantsemad ehk prints Andrew tütred Beatrice ja Eugenie.



Kuninganna lapselapselaste arve on ühe peal, äkki tuleb lähiaastail lisa.

Lõpetuseks üks tulpidega pilt.

Kommentaarid

  1. Aga kuhu jäid need kurioossed infokillud prints Edwardi ja Eesti kohta?

    VastaKustuta
  2. Mõtlesin sellele, aga õigel hetkel läks meelest. Äkki peaks polli tegema selle kohta, keda eestlane siis eelistab..

    VastaKustuta
  3. Aga tehtagu ja saadagu teada.. :-)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...