Otse põhisisu juurde

Laulukarussell käib

Mingi kummalise juhuse läbi veendusin ühel päeval, et selle laulu algus on mul endiselt täiesti peas, kuigi pole kunagi mingi ülisuur fänn isegi olnud. All Saints, muidugi, oli ikka ägedam kui mõned muud naistebändid.

Teemaga Briti saartel olles tuleb mainida, et sealset päritolu inimestel on näitlejageeni tihtipeale rohkem kui nende sama keelt rääkivatel Atlandi-tagustel sõpradel. See on umbes nagu see, et igast ägedad lauljad, keda terve elu oled ameeriklasteks pidanud, on tegelikult kanadalased. No hate intended.

Jah, ja muusikast rääkides, ükspäev mõtlesin sellele, et muusika juures on kõige olulisem muusika ise ja see, mis tunde see minus tekitab. Ehk siis mind eriti ei huvita, kes see laulja seal on või laulu autor või milline video on. Ehk kuulama hakates vaatan korra kusagilt, et ahah, siukese nimega inimene ja näe, Londonis laulab, aga siuke üldine muusikatrivia nagu millegipärast ei tõmba. Kui muidugi on mingi eriti hullultäge tüüp...või kui on eriti enneolematud videod... Kahju muidugi sellisest tendentsist, kindlasti oleks huvitavad teadmised.

Eile Sporcle'is hullates lahendasin mingit anagrammidega mõistatust. Lapsepõlv tuli meelde, ristsõnavihikutes olid alati ka need. Igal juhul hakkasin naljaviluks siis mõningatest nimedest ise anagramme tegema. Mind tabas kahjutunne, et lugupeetud elukaaslase perekonnanimes pole ühe t asemel u, sest muidu saaks tema nimest täpselt Tuhkatriinu kokku. See-eest leidsin, et kõrvaltoas vildib Iiri lumekask N, kirjanurga kommentaatorite hulgas aga figureerivad Piia T. Jumal ja Raili I. Kass, nagu ka Mr. Mairüü ja EÜE EL-türm (see on EÜE euronõutele vastav vangla, niisiis). Minu isiklik lemmikleid: K.Autoaknad, ka kohatine sõnavõtja.
Jah, sellega ma eile öösel liiga hilja tegelesingi.

Alla kirjutanud K.K. Aasakiisu aka A. Kausikikas*

*(kas vett täis kausis oleval kikkal on potentsiaali mingil hetkel olla uppund kukk?)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...