Otse põhisisu juurde

Laulukarussell käib

Mingi kummalise juhuse läbi veendusin ühel päeval, et selle laulu algus on mul endiselt täiesti peas, kuigi pole kunagi mingi ülisuur fänn isegi olnud. All Saints, muidugi, oli ikka ägedam kui mõned muud naistebändid.

Teemaga Briti saartel olles tuleb mainida, et sealset päritolu inimestel on näitlejageeni tihtipeale rohkem kui nende sama keelt rääkivatel Atlandi-tagustel sõpradel. See on umbes nagu see, et igast ägedad lauljad, keda terve elu oled ameeriklasteks pidanud, on tegelikult kanadalased. No hate intended.

Jah, ja muusikast rääkides, ükspäev mõtlesin sellele, et muusika juures on kõige olulisem muusika ise ja see, mis tunde see minus tekitab. Ehk siis mind eriti ei huvita, kes see laulja seal on või laulu autor või milline video on. Ehk kuulama hakates vaatan korra kusagilt, et ahah, siukese nimega inimene ja näe, Londonis laulab, aga siuke üldine muusikatrivia nagu millegipärast ei tõmba. Kui muidugi on mingi eriti hullultäge tüüp...või kui on eriti enneolematud videod... Kahju muidugi sellisest tendentsist, kindlasti oleks huvitavad teadmised.

Eile Sporcle'is hullates lahendasin mingit anagrammidega mõistatust. Lapsepõlv tuli meelde, ristsõnavihikutes olid alati ka need. Igal juhul hakkasin naljaviluks siis mõningatest nimedest ise anagramme tegema. Mind tabas kahjutunne, et lugupeetud elukaaslase perekonnanimes pole ühe t asemel u, sest muidu saaks tema nimest täpselt Tuhkatriinu kokku. See-eest leidsin, et kõrvaltoas vildib Iiri lumekask N, kirjanurga kommentaatorite hulgas aga figureerivad Piia T. Jumal ja Raili I. Kass, nagu ka Mr. Mairüü ja EÜE EL-türm (see on EÜE euronõutele vastav vangla, niisiis). Minu isiklik lemmikleid: K.Autoaknad, ka kohatine sõnavõtja.
Jah, sellega ma eile öösel liiga hilja tegelesingi.

Alla kirjutanud K.K. Aasakiisu aka A. Kausikikas*

*(kas vett täis kausis oleval kikkal on potentsiaali mingil hetkel olla uppund kukk?)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...