Otse põhisisu juurde

Vsevolod ja Leonid

Tak, lauseküsitluse vastused on siin:

"Kunst on meile antud selleks, et mitte tegelikkuse kätte ära surra." (L.Priimägi) - 3
"Naine on vesi - selge, puhas ja igavene. Mehed on maitseained sajandi supi sees." (D.Kareva) - 3
"Võib-olla ongi üheks sõpruse tunnuseks see, et sõbraga koos ka igavust võidakse tunda ja taluda." (K.Ristikivi "Rohtaed") - 2
"Kui 20.sajandi üle ei naera, siis tuleb end maha lasta." (E.M.Remarque "Kolm sõpra") - 2
"Vesi on hea. Kui ma peaksin kõikide asjade vahel valima, valiksin ma üsna kindlasti vee." (E.Loe "Naiiv.Super.") - 0

Viimane ei saanudki ühtki häält. Selle eest see raamat on üks nupsimaid raamatuid üldse. Eriti mõned kohad.

Eile tuli mingit kaudu meelde, et pole siseministeeriumi kodukat ammu külastanud. Muidu ikka käisin seal eesnimede statistikat vaatamas. Läksin vaatasin siis nüüd üle. Ega ei ole palju muutunud, septembris olid Oliver ja Sandra kõige popimad. Ja eelmisel aastal igas kuus umbes 2 uut Kaisat. (Oluline info, ma olen kindel.)

Aga eelmise aastaga seoses ka järjekordne küsimus. Valisin mõningad (vähemalt Eestis) mulle tundmatud poisinimed, mida kõiki 2009. aastal viiele lapsele pandi. Nii et sel aastal on 1. sünnipäeva tähistanud või tähistamas muuhulgas 5 Devonit. Nunuh.

Kommentaarid

  1. Uue küsitluse kohta et kui Ekke oleks kahe k-ga, siis ma hääletaksin tema poolt.

    VastaKustuta
  2. Ma tunnen nii-öelda üht Devonit. Talle taheti esialgu Devil nimeks panna, aga siis issi jõudis tähenduseni... See Devon siis juba kolmeaastane...

    VastaKustuta
  3. Jah, ma mõtlesin algul, kas Eket üldse panna siia, kuivõrd Ekke on suht tuntud nimi. Aga ma olen ka nõus, et kahe k-ga on parem.

    A Devon tundub kuidagi nii tugev nimi, et ei kujutagi ette, milline üks laps peaks olema, et talle see sobiks. Teisalt muidugi pole ta ju igavesti laps, suurena võib hoopis teine värk olla.

    VastaKustuta
  4. Maisaa Devoniga tuleb kohe sama nime kandev (geoloogiline)ajastu (ja ka kivimikiht maapõuest meelde).
    Devoni liivakivi paljandub Lõuna-Eestis.Punane.

    Mari

    VastaKustuta
  5. Nu vat eksole, sama siin. Aga see liivakivi, see on ilus? Punane võiks ilus olla küll.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...