Otse põhisisu juurde

Vsevolod ja Leonid

Tak, lauseküsitluse vastused on siin:

"Kunst on meile antud selleks, et mitte tegelikkuse kätte ära surra." (L.Priimägi) - 3
"Naine on vesi - selge, puhas ja igavene. Mehed on maitseained sajandi supi sees." (D.Kareva) - 3
"Võib-olla ongi üheks sõpruse tunnuseks see, et sõbraga koos ka igavust võidakse tunda ja taluda." (K.Ristikivi "Rohtaed") - 2
"Kui 20.sajandi üle ei naera, siis tuleb end maha lasta." (E.M.Remarque "Kolm sõpra") - 2
"Vesi on hea. Kui ma peaksin kõikide asjade vahel valima, valiksin ma üsna kindlasti vee." (E.Loe "Naiiv.Super.") - 0

Viimane ei saanudki ühtki häält. Selle eest see raamat on üks nupsimaid raamatuid üldse. Eriti mõned kohad.

Eile tuli mingit kaudu meelde, et pole siseministeeriumi kodukat ammu külastanud. Muidu ikka käisin seal eesnimede statistikat vaatamas. Läksin vaatasin siis nüüd üle. Ega ei ole palju muutunud, septembris olid Oliver ja Sandra kõige popimad. Ja eelmisel aastal igas kuus umbes 2 uut Kaisat. (Oluline info, ma olen kindel.)

Aga eelmise aastaga seoses ka järjekordne küsimus. Valisin mõningad (vähemalt Eestis) mulle tundmatud poisinimed, mida kõiki 2009. aastal viiele lapsele pandi. Nii et sel aastal on 1. sünnipäeva tähistanud või tähistamas muuhulgas 5 Devonit. Nunuh.

Kommentaarid

  1. Uue küsitluse kohta et kui Ekke oleks kahe k-ga, siis ma hääletaksin tema poolt.

    VastaKustuta
  2. Ma tunnen nii-öelda üht Devonit. Talle taheti esialgu Devil nimeks panna, aga siis issi jõudis tähenduseni... See Devon siis juba kolmeaastane...

    VastaKustuta
  3. Jah, ma mõtlesin algul, kas Eket üldse panna siia, kuivõrd Ekke on suht tuntud nimi. Aga ma olen ka nõus, et kahe k-ga on parem.

    A Devon tundub kuidagi nii tugev nimi, et ei kujutagi ette, milline üks laps peaks olema, et talle see sobiks. Teisalt muidugi pole ta ju igavesti laps, suurena võib hoopis teine värk olla.

    VastaKustuta
  4. Maisaa Devoniga tuleb kohe sama nime kandev (geoloogiline)ajastu (ja ka kivimikiht maapõuest meelde).
    Devoni liivakivi paljandub Lõuna-Eestis.Punane.

    Mari

    VastaKustuta
  5. Nu vat eksole, sama siin. Aga see liivakivi, see on ilus? Punane võiks ilus olla küll.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...