Otse põhisisu juurde

Laulukarussell käib

Mingi kummalise juhuse läbi veendusin ühel päeval, et selle laulu algus on mul endiselt täiesti peas, kuigi pole kunagi mingi ülisuur fänn isegi olnud. All Saints, muidugi, oli ikka ägedam kui mõned muud naistebändid.

Teemaga Briti saartel olles tuleb mainida, et sealset päritolu inimestel on näitlejageeni tihtipeale rohkem kui nende sama keelt rääkivatel Atlandi-tagustel sõpradel. See on umbes nagu see, et igast ägedad lauljad, keda terve elu oled ameeriklasteks pidanud, on tegelikult kanadalased. No hate intended.

Jah, ja muusikast rääkides, ükspäev mõtlesin sellele, et muusika juures on kõige olulisem muusika ise ja see, mis tunde see minus tekitab. Ehk siis mind eriti ei huvita, kes see laulja seal on või laulu autor või milline video on. Ehk kuulama hakates vaatan korra kusagilt, et ahah, siukese nimega inimene ja näe, Londonis laulab, aga siuke üldine muusikatrivia nagu millegipärast ei tõmba. Kui muidugi on mingi eriti hullultäge tüüp...või kui on eriti enneolematud videod... Kahju muidugi sellisest tendentsist, kindlasti oleks huvitavad teadmised.

Eile Sporcle'is hullates lahendasin mingit anagrammidega mõistatust. Lapsepõlv tuli meelde, ristsõnavihikutes olid alati ka need. Igal juhul hakkasin naljaviluks siis mõningatest nimedest ise anagramme tegema. Mind tabas kahjutunne, et lugupeetud elukaaslase perekonnanimes pole ühe t asemel u, sest muidu saaks tema nimest täpselt Tuhkatriinu kokku. See-eest leidsin, et kõrvaltoas vildib Iiri lumekask N, kirjanurga kommentaatorite hulgas aga figureerivad Piia T. Jumal ja Raili I. Kass, nagu ka Mr. Mairüü ja EÜE EL-türm (see on EÜE euronõutele vastav vangla, niisiis). Minu isiklik lemmikleid: K.Autoaknad, ka kohatine sõnavõtja.
Jah, sellega ma eile öösel liiga hilja tegelesingi.

Alla kirjutanud K.K. Aasakiisu aka A. Kausikikas*

*(kas vett täis kausis oleval kikkal on potentsiaali mingil hetkel olla uppund kukk?)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...