Otse põhisisu juurde

Kallis kirjanurk!

Minu elus on suur probleem. Värvid lihtsalt ei sobi. Noh, vaata, kui Msni minna, siis see leht, kus on kõik kontaktid onju, seal saab ju ise valida, et mis värvi tahad, et see leht oleks. Proovisin mitut ilusat värvi, aga mitte ükski ei sobi nende nupukeste värviga, mis iga kontakti ees on. Mingi sarnane roheline ilmselt sobiks, aga see ei ole kuigi ilus roheline. Siis ma mõtlesingi, et võiks nii ka olla, et saaks nupukeste värvi muuta. Aga praegu ei ole ja karjub lausa silmas iga kord, kui vaatan, sest ma ikkagi panin endale ilusa taustavärvi, mis selle nupurohelisega ei sobi.
Ja siis. Iga kontakti aknasse saab ju ka panna erineva värvi taustaks. Nooh, panin siis omaarust selliseid, mis iga inimest võiks iseloomustada ja õige pea ilmus uus häda: üliharva juhtub, et kokku sobivad nii taustavärv, minu profiilipilt kui ka kontakti profiilipilt. Siis nagu peakski nii panema, et taustavärvi panen selle järgi, milline pilt kontaktil parajasti on ja siis tausta järgi valin ka endale profiilipildi. Ja siis kui räägin järgmisega, siis muudan jälle ümber. Aga mis siis saab, kui mitme inimesega korraga räägin ja neil on täiesti erinevates värvides profiilipildid?
Ohh, raskeid probleeme veeretab elu meie ette...
Sildid:

Kommentaarid

  1. Mailit18. september 2008, kell 08:53

    Mul oli ükspäev probleem samasse kanti... Tegin arvutis ilusa kollaaži,et see siis oma blogisse üles riputada... Nii palju nägin vaeva ja siis selgus,et sellise suurusega pilti ei saagi sinna üles panna. Aga kui ta väiksemas formaadis on,ei anna see sama efekti. Siis vist jääbki ainuke variant (mida ma veel proovinud pole), et pilt kuhugi mujale üles riputada ja siis blogisse link panna. Aga suht juramine ju sedasi. :(

    VastaKustuta
  2. meRilin K18. september 2008, kell 13:13

    oot, maimäleta, kas WLM seda laseb teha, et ta kuvaks selle nupukese asemel hoopis kontakti profiilipilti.. linuxis aMSN igtahes laseb seda teha, võibolla kisub see pildi pisut liiga kirjuks, aga minu meelest on see küll palju lõbusam kui mingid kahtlased rohelised mehikesed..

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...
Postita kommentaar
Loe edasi »