Otse põhisisu juurde

Tudengilaulust ja järgnevast

7 esinejat niisiis, kokkuvõttes üsnagi lõbus.

1.Teised - päris kena, head sõnad(Runnel, Kaplinski), aga lõpuks läks natuke igavaks
2.Delta HipHop Trio - laulja Alaska Kalanen oli üsna hea artist, aga lõpuks läks natuke igavaks
3. Kaelkirjakud ei maga - nii äge! kas just tudengilaul, aga -teater kindlasti, mis oli ka eesmärk
4. Kesköö - kena keik ju, aga natuke ülepingutatud mu meelest, mis artistlikkusse puutub
5.Jaakko Pimperi - kreisi soomlane, soovis oma lauluga vähemalt ühele inimesele publiku hulgast naeratuse näole tuua. Tõi rohkem. Tõi naeru. Mõnus poiss hea südamega. Jagas oma võidusiidri pärast rahva hulgas laiali. Aga võib-olla ka lihtsalt sellepärast, et ise rohkem õllejooja vend on:P
6.Kalev Vapper ja Sander Kütner - võitjad, eks ta ole. Promo teha oskasid, aga asi kõlas üsna täpselt nagu Jääboiler. Mulle Jääboiler muidu täitsa meeldib, aga lõpuks läks natuke igavaks
7.Studengid - gruupidega, tõenäoliselt sellepärast ka publiku lemmikud(sest tegelikult meeldis meile kõigile ju hull soomlane:). Tudengibänd igal juhul, laul niisama lõbu pärast, miks ka mitte, aga lõpuks läks natuke igavaks

Järgnevast vist ei hakkagi kirjutama, mis sellest ikka, jama on ainult see, et tahaks niisama Postimees online'i vaadata, kasvõi koomiksit lugeda või midagi, aga proovi siis lehte avada...

Kommentaarid

  1. tndap, puht tekstianalüütilisest küljest, kas lausekatke "aga lõpuks läks natuke igavaks" on taotluslik?

    VastaKustuta
  2. Selles mõttes on taotluslik, et neil mõningatel juhtudel läkski lõpuks natuke igavaks :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...