Nägin

Just läks Kivi tänavalt mingi neiu mööda, kellel oli valge jope seljas ja mõlemas käes suur valge kott. Eemalt vaadates tundus esmapilgul nagu oleks tal alt hästi puhvis valge kleit seljas.
Ma näen viimastel päevadel mingeid asju kogu aeg unes. Kõige närviajavamal moel ehk nii, et hommikul tean, et midagi oli, aga ei mäleta mis. Mitte midagi ei mäleta, tavaliselt mõni kild ikka jääb meelde.
Kuidas mõned inimesed mõtlevad, et nende mõtted on erilised? Sest ise ju nagunii kogu aeg mõtled oma mõtteid ja kui kogu aeg mõelda, on nad tavalised. Oot ei, see jutt kisub jamaks, mis tavaline ja eriline, kes need mõisted ja nende tähenduse üldse paika pani. Avatud ruut on ikka parem kui suletud ring.